ERISAADE | Rootsi Perearstide Seltsi juht: meilgi kehtivad samad nõuded, mis Eestis ja mujal. Jutud karjaimmuunsusest on linnalegend
Aastaid Rootsis arstina töötanud Marina Tuutma ütleb, et viiruse kõrgpunkt oli paari nädala eest ning praeguseks on numbrid stabiilsed, ent lõdvaks end lasta ei saa. Ta murrab ka mitmed müüdid ning selgitab, miks valis Rootsi just sellise lähenemise, mis teiste riikide seas silma torkab.
Erisaadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli, külaliseks Marina Tuutma. Ta elab juba 16 aastat Rootsis ning viimased neli aastat on ametis ka Rootsi Perearstide Seltsi juhina.
Koroonaviiruse puhangu statistikast rääkides märgib ta, et sealsed näitajad on saavutanud teatud platoo ja seal püsima jäänud. Nõnda juba nädalakese. Kõrgpunkt oli aga 8. aprillil. "Kõigil on suured ootused, et ehk hakkavad arvud mingil hetkel allapoole minema. Lõdvaks laskmisi aga toimuma ei hakka, kui natuke järgi anda, kohe arvud tõusevad," arutleb ta.
Näiteks on praegu riigis selge seisukoht, et enne juulit välismaale lendamist planeerida ei tasu, teatud eriolukorra meetmed kehtivad 31. detsembrini.
Keeldude asemel juhised
Sõna "meetmed" on midagi, millest Rootsi kontekstist räägitud ajakirjanduses ka kui pea olematutest. Kuidas nende käskude ja keeldudega on? Tuutma rõhutab, et ei vasta tõele justkui meetmeid poleks. "Väga palju arvestatakse inimeste identiteeti, harva hakatakse ähvardavaid keelde läbi viima. Meetmed on juhiste vormis. Rõhutatakse iga inimese isiklikku vastutust," kirjeldab ta riigi eripära.
Tuutma ütleb, et kehtivad väga paljud samad nõuded, mis Eestis ja mujal. Rõhk on sotsiaalsel distantseerumisel - seda näiteks poodides ja ühistranspordis. Läbi käia soovitatakse vaid pereliikmete vahel. Kui osta kas või rongipilet, võid kindel olla, et sinu kõrval olev istekoht on vaba. Kui distantsi pole võimalik hoida, on spordivõistlused keelatud. Konverentsid ja koosolekud toimuvad digitaalselt ning võimaluse korral rakendavad firmad kodukontorit. Haridusasutused on üldiselt e-õppel ning kirikud suletud.
Tuutma ise elab Karlstadis ning näeb, et osad poed ja söögikohad, mis olid enne rahvast täis, on nüüd tühjad. "Paljudes ärides nii vähe kundesid, et on pankrotte ja väga palju koondatakse," lisab ta näitena.
Rootslased on tema sõnutsi uue elukorralduse üldiselt hästi omaks võtnud, ent alati on neid, kes ei usu, et asi nõnda hull. Neile tuletakse seda aktiivselt meelde - linnaruumis on plakatid, teavitustööd tehakse meedias. Ilmad on soojemaks läinud ja nagu näiteks Eestiski, ka Rootsis kibeletakse rohkem välja. See on toonud uued probleemid: pilgeni täis välikohvikud ja vahel seegi, et sõidetakse loodusesse, aga on oht lõkete tegemise järel metsatulekahjudeks. Taaskord tuletatakse meedias meelde, mis teha, et olukord käest ei läheks.
Eestis tundub, et ostukeskused on paljude jaoks lausa elu vältimatu osa. Rootsis on need avatud, kas inimesed ninapidi koos? Tuutma räägib, et neil hoitakse seal kahemeetriseid vahesid ning masse pole. "Hõika või teist taga," viitab ta, et vahed suured. Ta toob ka välja, et kui poode on rohkem avatud, siis inimesed hajuvad nende vahel, pole ühes kohas suurt tunglemist.
Rääkides meditsiinisüsteemist, siis intensiivravikohtade arvu on suudetud märgatavalt tõsta - esiti oli see 500 ringis, nüüd üle 1100. Eilse seisuga oli neist hõivatud üle 530 ehk probleemi, et ei jätkuks, pole. Eestis lõpetati vahepeal plaaniline ravi. "Meil põhiliselt plaanilised operatsioonid lükati edasi," sõnab Tuutma. Kui aga mõne eriarsti juurde vaja ja perearst sinna ka suunab, on see võimalik. "Kõigil on ka meeles, et mis edasi lükatakse, see ära ei kao. Koguneb sügisesse," arutleb ta edasilükkamiste osas.
Karjaimmuunsus pole eesmärk iseenesest
Rootsi lähenemise puhul on palju uudistest ja sotsiaalmeediast läbi käinud jutud, et väheste piirangutega soovitakse saada karjaimmuunsust. Tuutma ütleb, et see on pigem linnalegend, kohapeal terviseeksperdid sellega ei spekuleeri. Esiti küsisid tema sõnutsi seda igapäevastel pressibriifingutel ka kohalikud ajakirjanikud, aga nüüd on sest rohkem juttu välismeedias. "Karjaimmuunsus pole mingisugune eesmärk iseenesest," lausub ta ja lisab, et kuigi mõeldakse ju selle peale, mil saabub seisund, kus haiguse läbipõdenuid/vaktsineerituid nii palju, et viirus enam ei voha, on kõik need arutelud hetkel spekulatsioonid. "Prognoos on, et 1. maiks 26 protsenti Stockholmi elanikest on haigusesse nakatunud/läbi põdenud, aga olukord üle riigi on nii erinev ja ka neid prognoose tehakse kuu aja kaupa ette"
Video lõpuosas räägib Tuutma sellestki, mis arvab nende võitlusest viirusega võrreldes teiste Skandinaavia riikide ning Eestiga. Ta tunnistab, et ühes aspektis neil väga hästi ei läinud.
Lisaks on juttu ka sellest, kuidas tema igapäevatöö perearstina on nüüd puhangu aegu muutunud.
