Tallinn on viimased kolmkümmend aastat püüdnud autostumisega sammu pidada, kuid kõige suuremad investeeringud linnaruumi soodustavad just vastupidist soovitule: autosid tuleb juurde ja neile tehakse linnas üha rohkem ruumi.

Autovabal päeval kõneleb rataste ja jalakäijate eest Delfi Erisaates Tallinna opositsioonisaadik Raimond Kaljulaid sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Kuigi oma erakonna eestkõneleja Tallinnas, siis pole veel ta sõnul selge, kas päriselt ka meerikandidaat valimistel.

Lisaks linnaplaneerimisest tuleb juttu ka harukordsest võimalusest 2021. aasta KOV valimistel võtta Keskerakonnalt Tallinnas 20 aastat püsinud hegemoonia.

"Aastast 2002-2019 olen töötanud teisel pool rindejoont ja aidanud otseses mõttes hoida Keskerakonna ainuvõimu," tõdeb Kaljulaid. "Mul ei ole vähimatki illusiooni, kui keeruline see väljakutse on. Päris Minskis ei ela – mupokad opositsiooni laiali ei aja või nuiaga ei lajata – aga hiljuti Eesti Ekspress kirjutas, kui palju on Keskerakonnas inimesi Tallinna linnas kõrgetel palkadel. See on jäämäe veepealne osa. Masinavärk, millega Tallinna opositsioon peab toime tulema, on kordi ja kordi hullem, kui keegi ette kujutab," kirjeldab Kaljulaid.

Ent enne poliitikat - linnaruumist.

"Oleme kogu aeg proovinud, et äkki mahub rohkem autosid kesklinna ära. Aga ka teiste linnade kogemus näitab, et tekib surnud ring – autosid tuleb järjest juurde," kritiseeris ta linna lähenemist.

"Kõige suuremad ja mahukamad investeeringud on just autostumist soodustavad ja autodele tehtud investeeringud," ütles Kaljulaid ja tõi näiteks Haabersti ristmiku, Gonsiori tänava, Reidi tee.

Reidi tee läks maksma 43 miljonit eurot, mis on rohkem, kui linn tänavu teedeinvesteeringutele kokku kulutab. Samas jääb Kaljulaidi sõnul üldine rahastus teedekorrashoiule üha väiksemaks.

Tallinna linna eelarve on viimase viie aastaga kasvanud kuuesajalt miljonilt üle kaheksasaja miljoni euroni. Teisisõnu on juurde tulnud 200 miljonit eurot. Samal ajal tõdes Kaljulaid, et teede iga-aastane korrashoid on väiksem kui viis aastat tagsasi ning kokku alla 10 miljoni euro.

"Ehitame jälle ringteid, neljakorruselisi ristmike, mille alt läheb tunnel läbi jne – suured ja kihvtid objektid, saab teha seal Ülemiste vanakesega suure avamise. Valimiste eel on poliitikud pildis. Aga tegelikult inimeste kodutänavad samal ajal lagunevad," ütles Kaljulaid.

Lahendus autostumist vähendada on vana tõde: rohkem rõhku jalgratastele, jala liikumisele ning ühistranspordile. Samas viimase osas tõi Kaljulaid välja, et kui 2002. aastal oli linnas üle 50% ühistranspordi kasutajaid, siis tänaseks on neid 36%. Kui autostumise vähendamine oli üks argumentidest, miks Tallinn aastate eest läks üle tasuta ühistranspordile, siis selles mõttes pole Kaljulaidi sõnul projekt end õigustanud.

Tasutud ühistransport

Mida teha? Kaljulaid pakkus, et ühistranspordi eest võiks inimestele nii-öelda peale maksta. "Kui kasutad rohelist kaarti, saad punkte ning linna teenuseid selle eest," sõnas ta ja tõi teenuste näiteks lasteaia kohatasu, lapse huviringi tasud, linna pakutavad sporditeenused jm.

Ka muud liikumist, jala või jalgrattaga, võiks linnaruumis olla rohkem, kuid kehv taristu jääb sellele tihtilugu takistuseks. Valik on kas sõita kõnniteel või autode vahel. Paar kuud tagasi pakkus Tallinn lahenduseks, et jalgrattad võiksid sõita bussiradadel. Kaljulaid aga kritiseeris linna ideed ning pakkus mõõdupuu: "Kas sa laseksid 9-aastase lapse bussirajale rattaga sõitma? Ei laseks ju." Ta sõnul võib linnaruumi ratturile siis heaks arvata, kui inimesed julgeksid oma lapsi ratastega kooli lubada.

Põhjus, miks ideed ratturitele ja jalakäijatele linna paremaks muuta vastu seina jooksevad, seisneb Kaljulaidi hinnangul linnajuhtide enda käitumises.

"Kui mina täna juhiksin linna, kehtestaksin linna juhtkonnale kohustusliku autovaba reede," sõnas Kaljulaid.

"Nad ise ei sõida rattaga. Arvan, et nad ise ka väga palju ei kõnni. Olin osa sellest organisatsioonist. Kui toimus Keskerakonna juhatuse suurem kogunemine, siis majaesine oli ikka neid suuri musti autosid täis pargitud ja ma ei mäleta, et keegi peale minu oleks muul moel sinna saabunud," meenutas ta ja lisas: "Või et oleksime pärast Keskerakonna juhatuse koosolekut Mihhail Kõlvartiga koos trammiga sõitnud linnavalitsusse. Nad ei kasuta ise neid teenuseid. Sellepärast nad ei tea ja ei saa aru."

Keskerakonna täitmata lubadused

Kas Mihhail Kõlvart on olnud hea linnapea? Arvamusi on erinevaid, kuid Kaljulaidi sõnul peaks seda hindama selle järgi, kui palju on Keskerakond täitnud oma valimislubadusi.

"Lubati ehitada Tallinna haigla," ütles Kaljulaid. "Kõige paremal juhul saab valmis 2028. Täna täiesti lahtine, kas üldse tuleb."

"Eestikeelne õpe lasteaedades," tõi ta eelmiste KOV valimiste ühe teravaima küsimuse välja. "Keskerakonna sõnum oli, et hakkame kõigile eesti keelt õpetama. 12 keelekümblusrühma on suudetud avada selle aja jooksul."

"Seadus kohustab kohalikul omavalitsusel andma eluase neile, kel objektiivsetel põhjustel endal seda võimalust pole. Tallinnas on 2000 inimest korterijärjekorras," sõnas Kaljulaid, et linn rikub seadust. Tänavu avatakse üks munitsipaalmaja, kus on 80 korterit. Järgmine peaks ta teada tulema Mustamäele, kuhu tuleb 130 korterit. "Mõned kuud tagasi ei alustatud projekteerimisegagi," lisas Kaljulaid.

Peatänav? "Maha tõmmatud," sõnas ta. Rattaparklad koolide juures? Kogu Tallinna peale on neid kohti 350 juurde tulnud. Lubati parklamaju suurte kortermajade juurde. "2017. aastal olid valimised. Sellel aastal – null parkimismaja. 2018 – null. 2019 – null. 2020 – üks on valmis saanud," loetles Kaljulaid.

"Minu küsimus, kogu lugupidamisega Tallinna linnapea suhtes, ma võib-olla mõistan, miks mõni inimene on temast vaimustuses. Aga kui ta ei tee seda, mida ta lubas, siis minu arust ta ei ole väga hea juht," järeldas ta.

Liitu