Eesti elu on kihanud Rail Balticu küsimusest. Poliitikud viskasid õhku küsimusi, kas üldse ehitada. Peaminister Jüri Ratas pani aga kanna maha, küsis Mart Helmelt, kas too tahab koalitsioonilepet avada, mida EKRE esimees ei tahtnud. Delfi Rail Baltic Estonia juht Tõnu Grünberg, nendib, et eks ikka märgatakse vaidlusi Eestis Rail Balticu üle, kuid keegi ei kahtle, et Eesti toetab projekti jätkamist. Lähemal kahel aastal annab Rail Baltic töösse miljonite eest ehitusobjekte, mis annavad ettevõtetele ja ehitajatele tööd. Grünberg on kindel, et juba EL-ilt saadud raha suudetakse ära kasutada ja kui järgmisest Euroopa pikaajalisest eelarvest tulevad lubatud vahendid on raudtee ka kavakohaselt aastal 2026 võimalik valmis saada. Kas ehituse käigus võib Ida-Virumaa ühe aheraine mäeta jääda, kuula saatest. Saatejuht on Raimo Poom.

1x
00:00


Mis tunne on püüda ellu viia projekti, kui suured ülemused omavahel palli veeretavad, kas teha või mitte. Kas see segav ei ole?

Me oleme riigile kuuluv firma. Valitsus ütleb meile vahetult mida me peame tegema ja mida ei pea. Siiani on käsk ja korraldus selge: ehitada! Ja kuna seda korraldust pole muudetud, siis ehitame. Eks see on ju loomulik, et poliitikamaastikul on erinevaid arvamusi.

Meie Eestis saame aru, mis meil poliitikas toimub, aga kas keegi Brüsselist või mujalt pole küsinud, et mis teil täpsemalt toimub ikka?

Brüsseli kohta ma ei oska öelda. Aga ega see märkamata ei jää. Kui vaadata Baltikumi väljaandeid, siis on Eestis olnud kajastatud küll. Aga kõikjal on selge, et tegu on küsimustega, mida valitus arutab ja kus on eriarvamusi. Kuid selles ei kahtle keegi ei Brüsselis ega Baltikumis, et Eesti selgelt toetab selle projekti jätkamist praegu.

Lähme ehitamise juurde, mis seis ehitamisega on ja kus maal oleme oma tegevustega?

Praegu asjad liiguvad väga edukalt. Väliselt ei ole seda võibolla nii näha, sest meil ei ole nö kopp maas veel pajudes kohtades. Aga põhimõtteliselt oleme faasis, kus projekteerime kogu trassi. 213 kilomeetrit on jagatud kolmeks jupiks, mis on Hispaania ja Saksamaa firmades projekteerimisel ning saab järgmise aasta lõpuks-ülejärgmiseks aastaks valmis.

Aga vahepeal on meil teha väga palju. Meil on kiirendatud ajakava, mille järgi me ehitame valmis 26 viadukti, 7 ökodukti, alustame Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ehitamist, teeme palju eeltöid. Töö käib ööpäevaringselt.

Projekti murekohtadest rääkides on olnud mureks, et kui palju suudetakse seda praegu lõppevast EL-i eelarveperioodist ellu viia. Sealt on antud raha, aga küsimusi on tõstatatud, et te ei jõua kulutada, miks te ei kuluta? Kui palju meil on raha reaalselt käes ja palju oleme kulutanud?

Praeguses eelarveperioodist oleme jupi kaupa taotlenud raha ja Eesti jaoks on olemas umbes 160 miljonit eurot. Ja see on ka kaetud täielikult meie ehitusplaanidega. Sellest umbes 130-140 miljonit läheb puhtalt ehituse peale, ülejäänud läheb planeerimisele ja muule.

Selle raha osas ma usun küll, et me teeme igati ära. Need on need samad kiire ajakava objektid, mis ma nimetasin.

Ja palju siis on kulutatud ja veel kulutamata?

Selle aasta eelarve on meil 20 miljonit eurot ja järgmise aasta oma 60 miljonit. Kokkuvõttes peame 2022. aasta lõpuks kulutama 160 miljonit ja see on reaalne. Meil on see täpselt objektide peale ära jaotatud. Eks see eeldab maade omandamist, et jõuda ehitusfaasi, mis on meedias ka läbi käinud, kuid põhimõtteliselt on kõik protsessis.

Kõigile ootamatult üle maailma tuli koroonakriis, teie lähiaastate ehitusplaanid on ju majanduse hoidmiseks olulised. Kas olete vaadanud, kui palju teie miljonid lähematel aastatel tööd annavad inimestele siin?

Meil oli just eile oli väga oluline kohtumine Ehitusettevõtete liidu juhatusega, kus vaatasime üle, mis meil on pakkuda. Sisuliselt need samad 26 viadukti on ju suured objektid ja meil on teatud arv tugevaid ehitajaid, kes tulevad riigihangetel osalema ja saavad need. Minu meelest on see oluline, kuna elamuehituses võib tekkida väike tagasilöök, siis andes infrastruktuuri tööd turule, hoiab see majanduse käigus. Vähemalt ei pea kedagi vallandama, ehitajatel on tööd, masinad käivad. Lähemate aasta-kahe lõikes aitame kindlustada, et ehitajatel on töö. Ja mitte ainult neil, majutus, toitlustus, masinad tahavad kütust – see on väärtusahel ja majandust hoidev süsteem.

Siin on juba koroonakriisi ajal riigi teehangetel nähtud, et pakkumised lähevad natuke odavamaks. Kuidas teil, kas võivad ka tööd minna odavamaks?

See on tõsi, mingil määral langetab see kindlasti hinda, sest huvi võita hankeid on suurem. Enne oli meil väike mure, et aastatel 2023-2026, kui ehitame põhitrassi, siis samal perioodil on väga palju muid ehitusi planeeritud ja ressurssi Eestis ei jätku. Siis nüüd võib juhtuda meie õnneks niimoodi lähiaastatel, et mingil määral aitab. Aga me ei tahaks ka prognoosida, et asi läheb suure dumpingu peale, sest kulud peavad ju ehitajad tagasi saama ja inimesed tahavad ju ka palka saada.

Kui kaugel ollakse Lätis ja Leedus – sama kaugel, meist ees või on vaja neid järgi oodata?

Nad on samas faasis suhteliselt. Näiteks Leedus on maade omandamisega lihtsam, seal on seadusandlus paindlikum, lätlased on Riia terminali ehitamas. Aga põhiosas oleme samas rütmis ja sünkroniseerime, sest lõpuks peavad ikka otsad kokku minema.

Lisaks tahame teha ühishankeid nagu materjalide ostmine ja raudtee pealisehituse ostmine – see on tegelikult väga keeruline kõrgtehnoloogia praktiliselt ja siin ostame praktiliselt kogu raudtee korraga sisse. Aga muldkeha, täristuste ehitamine ja terminalid, neid saame ehitada oma jõududega ja olla hea tööandja siin.

Balti riikide ühistööst on räägitud, et on teatud pudelikaelu selles projekti elluviimiseks loodud firmade struktuuris riikide vahel. Peaminister Jüri Ratas ütles just kolmapäeval riigikogus, et on oma Läti ja Leedu kolleegidega kokku leppinud, et tehakse uus ja parem struktuur. Mida see tähendab?

Me saaksime selle raudtee ehitatud ka praeguse struktuuriga. Aga on tõsi, et ajalooliselt on struktuur kujunenud keeruliseks, sinka-vonka käsuliinidega. Ta ei ole optimaalne. On tänuväärne, et see asi on peaministrite tasemel on see asi ette võetud, et seda struktuuri lihtsustada.

Näiteks pole meil riigis mitte üks vaid kaks firmat. Meie oleme Rail Baltic Estonia ja siis on olemas ka Rail Balticu holding-ettevõtte filiaal ka veel Eestis. Kaks keha võiks ju panna kokku. Seda vaadatakse. Aga isegi kui seda ei juhtu, siis see ei takista projekti edukat lõpetamist.

Millal võiks esimene rong Tallinnast väljuda mööda uut raudteed?

Kui nüüd need eeldused peavad, et meile raha eraldatakse järgmise eelarvetsükli sees, siis oleme selle võimelised 2026. aastal käiku andma, nagu plaan on.

Mõistagi on see omade riskidega. See on Eesti ja kogu Baltikumi aegade suurim infrastruktuuri ehitis. Me ei saa võtta miingeid riske ja ei saa ehitada üle jala. Selles võtmes loodan, et 2026 saame valmis, aga kui see juhtub ka 2027, on see ikkagi hästi tehtud.