ERISAADE | Professor Irja Lutsar: oleksin päris loll, kui ütleksin, et midagi poleks teistmoodi võinud teha. Igaüks on vigu teinud
Koroonakriis valitsust nõustava teadusnõukogu juht professor Irja Lutsar räägib Delfi õhtuses erisaates, et kuigi viirus võib sügisel tagasi tulla, pole sellega võitlemiseks vaja ehk kogu riiki sulgeda. Eesti on ta sõnul kriisile reageerinud adekvaatselt, ent on tehtud ka vigu.
Eile avalikustatud kriisist väljumise strateegiaga koos andis peaminister Jüri Ratas ka hoiatuse: koroonaviirus võib sügisel tulla tagasi ja veel karmimalt. Valitsust koroonakriisis nõustava teaduskogu juht professor Irja Lutsar selgitab, et taolised haigused käivad lainetena. „Kui sügiseks vaktsiini ei ole – ja kardan, et seda ei ole –, siis on väga suur oht, et teine laine tuleb,” tõdeb ta. Põhjus selles, et kuna piirangute tõttu on haiguse esimene laine Eestit tabanud võrdlemisi malbelt, võib suurem jõud olla teisel lainel.
Samas tasandab professor hoiatust ning ütleb, et väga täpselt ei saa midagi ka nende lainete kohta öelda. Suveks võib koroonaviirus küll kaduda, kuid Lutsar vahendab loetud teadusartikli sõnumit, et koroonaviirused on oma loomuselt selgelt sessoonsed. Kas see haigus ka nakkavam on, seda Lutsar ei usu, kuid sügisene aeg mõjub tervisele niigi kurnavamalt, kuna vastupanu haigustele on kehvem.
„Kui tugev see teine laine on, seda me kindlasti ei tea. Mida ma võin küll öelda, et vaevalt, et see teine laine maailmas Eestist pihta hakkab. Ilmselt me näeme teistest riikides teise laine tulekut ja oskame vastavalt valmistuda,” kommenteerib Lutsar.
Haiguse taandudes on Eestil uueks laineks ette valmistuda aga terve suvi. „Kui tekib näiteks nakatumine Lasnamäe kortermajas, siis see ei pruugi veel tähendada, et kihnu kool tuleb kinni panna,” toob ta näite, kuidas võiks tulevikus koroonajuhtumitele reageerida. „Nii nagu tegime Raatuse 22 ühiselamus. Tervet ühiselamut ju karantiini ei pandud, vaid pandi nakatunud ja nende lähikontaktsed. Teised, kes nakatunud polnud, võivad praegu vabalt liikuda,” sõnab Lutsar ja lisab: „Tegeleme sellega seal, kus probleem on, mitte ei lähe laia labidaga lööma.”
Haiglate COVID-19 osakonnad tuleks Lutsari hinnangul kindlasti töösse ja tagavaraks jätta ning suvi on ka aeg, mil tellida Eestisse kaitseülikondi või -kostüüme, millest seni on kriisi ajal suurt puudust tuntud.
Valitsus alati nõu pole kuulanud
Teadusnõukogu soovitus valitsusele piiranguid leevendada käis kaasas teadvustatud riskiga. „Kui mingid leevendused tulevad, siis on oodata haigestumiste tõusu,” sõnab Lutsar, et selles on kõik veendunud. „Küsimus, et kui palju see tõus on aktsepteeritav ja missuguses populatsioonis see toimub,” lisab Lutsar. Noored põevad ta sõnul haiguse kergemini läbi ja võiksid liikuda, kuid vanemaid inimesi peaks hooldekodudes viirusest suutma eemal hoida.
Kas valitsus on alati teadusnõukogu soovitusi kuulda võtnud? „Meie oleme nõuandjad, aga lõpuks otsused teeb ikka valitsus,” sõnab Lutsar. Ta toob analoogi, et ka raviarst ei pruugi alati konsultanti kuulata, kui ta teda sajaprotsendiliselt ei usu. Samas on diskussiooni ja eriarvamusi küllaga ka teadusnõukogu liikmete enda hulgas, kuna andmed on nii mõnigi kord vastukäivad ja seega tuleb ka teadlastel leida seisukohtades kompromisse.
Hetkel on ka raske öelda, kas õigus on Rootsil, mis enamjaolt piiranguteta laseb haigusel vabalt ühiskonnas levida ja ootab karjaimmuunsust või enamikel teistel riikidel, mis ootavad immuunsust vaktsiinist. „Nakkushaigused lõppevad karja- või populatsiooniimmuunsuse tekkimisega. Seda on kahte moodi võimalik saada. Kui teatud hulk ühiskonnast haiguse läbi põeb või on seda võimalik saada vaktsineerimisega,” kommenteerib Lutsar. Samas ei ole Eesti süsteem ka päris vastandlik Rootsile. „Oleme otsustanud, et meie meditsiinisüsteemi vastupidamiseks on vajalik võimalikult lame kurv. See tähendab, et teatud hulk inimesi seda haigust põevad ja loodetavasti on ka selle haiguse vastu immuunsed. Aga see kõik võtab palju rohkem aega,” toob professor välja Eesti valitud raja. Samas on ta sõnul Rootsi mudelil hind inimeludes.
Vaktsiini või ravimit niipea Lutsar ei ennusta. Rohkem kui 100 vaktsiini uuringud on varajastes staadiumites, nii viis-kuus jõudnud inimkatseteni, kuid kogu edasine protsess võtab äärmiselt kaua aega. „Kui kõik läheb väga väga hästi, siis kõige varem on vaktsiin kuskil järgmisel aastal saadaval,” prognoosib professor, kuid rõhutab, et see oleks tõesti kõige parem võimalik stsenaarium.
Kas Eesti on kriisile adekvaatselt reageeriunud? „Nüüd, kui on kahe kuu kogemus, olen ka targem,” vastab Lutsar. Kriisi alguses polnudki Eestil muud valikut, kui riik kinni panna. Meetmed on ka töötanud ja kõige hullem, mida kardeti, pole juhtunud. Samas oli ka probleeme, näiteks esialgne kaitsevahendite defitsiit ning sai ka vigu tehtud. „Oleksin päris loll, kui ütleksin, et midagi teistmoodi ei oleks võinud teha. Kui arvate, et ma ei ole vigu teinud, siis see ka ei ole. Igaüks on vigu teinud. Aga summa summarum ei ole siiani halvasti läinud, aga asi ei ole kaugeltki üle [ootuste] ka,” ütleb professor Lutsar kokkuvõtlikult.
