ERISAADE | PERH-i juht võimete piirist - pole mõtet hingamisaparaate juurde tuua, kui kõrval ei seisa professionaal, praktikant seal ei aita

 (125)

Valitsus kehtestas sooviga koroonaviiruse levikut veelgi pidurdada uued piirangud. Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juht Agris Peedu ütleb Delfi eriolukorra erisaates, et haigla ja arstid tervitavad neid samme. Nüüd on aga vaja elluviimist kontrollida! Peedu seletab, kuidas PERH valmistub mustaks stsenaariumiks, kui haiglasse võib jõuda mitusada kriitilist patsienti. Kõige suurem mure on meditsiinitöötajad, juba on otsustatud kaasata praktikandid ehk meditsiiniõliõpilased. Ka isikukaitsevahenditega on seis „rahuldav“, iga uus tarne on oluline! Ja kõigele vaatamata toimub haiglas ikka ka vältimatu plaaniline ravi. Saadet juhib Raimo Poom

PERH-i arstid tegid paar päeva tagasi pöördumise inimeste poole, et püsitaks kodus ja oldaks iseende suhtes viiruse leviku tõkesatmise osas nõudlikumad kui valitsus. Eile kehtestas valitsus uued piirangud, mis osaliselt peegeldasid PERH-i arstide soove. Agris Peedu oli nendega rahul.

„On väga hea, et see sõnum, mille paar päeva tagasi rahvale tegime, läks korda ka valitsusele. Valitsuse sammud on meie ja meie arstide poolt kindlasti asjakohased. Tõesti see piirab inimeste vabadusi. Kui vaatame teiste demokraatlike riikide kogemusi, võtame näiteks Itaalia või Holland, siis näeme, et näiteks Itaalia jäi enda piirangutega natuke maha, oleksid pidanud neid varem rakendama.“

Seotud lood:


Kuid keelud töötavad vaid siis, kui need ka ellu rakendatakse, manitses haiglajuht. „Aga oluline on ka lisaks piirangutele see, kuidas neid rakendatakse. Näiteks Itaalias öeldi, et sporti võite teha vaid enda kodu läheduses. Aga ikka leiti inimesi, kes jooksid 20 kilomeetrit eemale – võibolla oli tegemist maratonijooksjatega, me ei tea. Aga Itaalia nägi ka hiljuti seda, et nad peavad kontrollima, kuidas piiranguid rakendatakse, ellu viiakse. Aga meie ja meie arstid arvame, et valitsuse samm oli õige.“

Valitsus avaldas eile ka spetsialistide prognoosid, et paari nädalaga võib haiglates intensiivravi vajavate koroonapatsientide arv tohutult suureneda. Peedu seletas, miks see nii on.

„Kui praegu öeldakse, et meil on siin haiglaravil 10-20-30 patsienti ja neist on intensiivravil PERH-is kolm ja Tartu Ülikooli kliinikumis kolm, siis võib tunduda, et see on ju väike arv. Aga tegelikult meie jaoks on see juba väga suur arv. Meie arstid ja ka teadlased, kes andsid valitsusele nõu ju ütlevad, et see on alles paari nädala taguste sündmuste järelm. See, mis praegu toimub, avaldub omakorda kahe nädala pärast. Ja seda peab väga jälgima ja kui me jätkame samas tempos, siis on tõesti oht, et jõuame saja intensiivravi patsiendini ja see on meie jaoks väga suur oht“

PERH-i juht seletas, et haigla tõstab järk-järgult oma valmisolekut koroonapatsientide hulga suurenemist silmas pidades.

„Intensiivravi kohad on Eesti haiglates põhimõtteliselt olemas, aga me peame samaaegselt ikka ravima ka neid, kes on sattunud autoõnnetustesse, saanud infarkti või insuldi. Ka nemad vajavad intensiivravi. Seetõttu me ei saa kõiki intensiivravi kohti anda COVID-19 patsientide jaoks.“

„Aga kuna oleme plaanilist tööd piiranud, siis meie võimekus võtta vastu patiseinte selle võrra ka kasvab. Kui me räägime sellest kõige kõrgemast ehk kolmanda astme intensiivravist, siis meil on seal 52 voodikohta. Samas on meil ka teise astme intensiivravi kohti ja neid me saame juurde tekitada.“

„Teiste riikide kogemus näitab, et COVID-19 patsiendi intensiivravi on väga pikk, kaks ja enam nädalat. See tähendab, et patsient hoiab seda kohta sel perioodil kinni. Ja see omakorda tõstab patsientide lisandudes kinni olevate voodite hulka.“

„Järk järgult loome Covid-19 kohti juurde. Küsimuse peale, kas oleme juba praegu valmis, ei saa ma kohe positiivselt vastata. Aga me järk-järgult toimetame, sest nii nagu tavainimestegi jaoks, on see meiegi jaoks eriolukord ja esimene kord, kui seda teeme.“

Peedu tõi välja, et haigla on teinud plaane ja õppusi, kuid reaalses elus on olukord nendegi jaoks esmakordne. „PERH on selles suhtes teoreetiliselt valmis. Esimese ja ainukese haiglana oli meil enne seda eriolukorda olemas masskannatanute plaan ja kriisiplaan. Teoorias oleme ja olime valmis, olem teinud väga palju õppuseid koos teiste haiglate ja kiirabiga, kuid praktilises olukorras on see ka meile esmakordne.“

Kuid ka valitsusele esitatud raportis viidati, et tehnika ja voodite kõrval võib hoopis meditsiinipersonali hulk olla suurmaks piiranguks. Kas nii on ka PERH-is ja kas selleks on üldse mingit leevendust olemas?

„Esimene piir ongi tervishoiutöötajate piir. Me võime ja mingil hetkel ka peame ehk kaasama vabatahtlikke. Näiteks tervishoiukõrgkoolide praktikante, kes on juba teatava meditsiinilise õppe saanud. Aga selleks, et kõrgtehnoloogilist hingamisaparaati tööle panna ja seda jälgida, kuidas patsient sellega kohaneb ja muu – sinna me ei saa kõrvale panna praktikanti ega vabatahtlikku. Seal peab olema professionaal.“

„Eile õhtul arutasime, kas regionaalhaigla peaks [hingamisaparaate] juurde soetama. Meil on olemas raamleping, saaksime kohe tootjaga ühendust võtta ja tulemas on ka mõned uuemad hingamisaparaadid. Aga esimeseks takistuseks, et võtaksime kohe 10 või 30 aparaati juurde, oli meie intensiivravikeskuse juhi tagasiside: aga keda ma sinna kõrvale panen?“

„Tegelikult oleme hästi varustatud tehnika osas. See ei ole minu ega haigla jaoks probleem. Peamine probleem on tervishoiutöötaja ja praegu püüamegi seda teha, et oleme plaanilist tööd vähendanud, mis tähendab, et erinevates osakondades on meil õdesid ja meditsiinitöötajaid nö ülejäägis, nad on ootel. Ja siis saame esmajärjekorras neid kasutada. Oleme suur haigla, mis tähendab, et meil on seda paiindlikkust rohkem kui üldhaiglates.“

„Oleme juba enda plaanides arvestanud praktikantide kaasamisega. Tahes tahtmata, residendid on meil juba lepinguga tööl. Aga nad peavad olema koos oma juhendajaga või saama lõpliku kinnituse alati juhendajalt. Kui läheb täielikuks eriolukorraks, mis tähendab, et meil on väga palju COVID patsiente, siis kes teab, võibolla antakse ka residentidele täiendavaid õigusi. Aga seda vaatame järk-järgult.“
Ka tuli Peedu jutust välja, et peale personali on hetkel jätkuvalt muresid isikukaitsevahenditega. Kuid seisusid loodetakse peatselt parandada.

„Kui rääkida isikukaitsevahenditest, siis meil on seis rahuldav. Meil tuleb tarneid. Loomulikult on üllatuslik see, et need, kes on tavapärastelt tarninud, nende võimalused on ammendunud. See tähendab, et peame otsima täiesti uusi tarnijaid, tootjaid. Seal peame selgeks tegema, kas nad on tõsiselt võetavad, kas toodang on õige kvaliteediga, kas on CE märgistus olemas, kas on sertifikaadid. See võtab aega, aga tegeleme isikukaitsevahenditega 24/7.“

„Meil on paremaid päevi, kus tuleb 10 ja 20 tuhande kaupa maske. Aga on neid päevi, kui kaitseprille tuleb 20. Aga iga kogus on oluline praegu. Aga võin öelda, et ootame selle nädalal lõpus väga suurt tarnet, mis on pool miljonit respiraatorit ehk maske. Loodame, et need jõuavad kohale, vahendajad, eks on lubanud, suudavad seda Eestisse tarnida. Lepingud on olemas meil praegu tarneteks, oluline on oodata ära nüüd need päevad, et nad ka kohale jõuaks.“

PERH-i juht seletas ka seda, milline on seis ja poliitika seoses meditsiinipersonali enda testimisega viiruse suhtes.

„Meie testime oma personali. Aga me ei teinud laustestimist, vaid siis, kui inimesel tekkisid sümptomid ja infektsioonikontrolli üksus pidas seda vajalikuks, siis tegime testid. See oli võimalus, mis rahustas töötajaid ja ka juhtkonda. Kõige suurem oht on ju see, kui viirus hakkaks levima meie töötajate seas, sest siis oleks see ohtlik teistele töötajatele ja ka patsientidele.“

„Teeme teste kõikidele neile, kes tulevad erakorralise meditsiini osakonda, kel on vastavad sümptomid. Ja teistest haiglatest toodud patisentidele samuti. Neid teste teeb meie enda labor. Eile saabus täiendav kogus kitte laborisse, millega saame proove testida.“

„Ka meie hetke positsioon on see, et me ei peaks tegema lasutestimist vaid valima välja need elanikkonna grupid, kellele kindlasti teha. Olgu siis tervishoiutöötajad, 65+ inimesed või ka need, kel on erinevad kaasuvad haigused.“

Liaks räägib PERH-i juht, kuidas läheb koostöö teiste põhja regiooni haiglatega, kelle töö juhtimise eest peaks eile välja kuulutatud terviseameti plaani kohaselt PERH-is loodav staap hakkama vastutama.

Praegu on PERH keskendunud eri juhendite jagamisele. „Oleme enda tütarhaiglatega jaganud meie juhendeid. Nad on saanud meie käest juhendeid, sealhulgas, kuidas psühholoogiliselt nõustada töötajaid. Pakume oma psühhiaatriakliiniku kaudu välja kriisiabi nõustamist ja seda saava meie tütarhaiglate töötajad või ka terviseameti töötajad kasutada.“

„Oleme ka see haigla, eks PPA-ga koostöös teeb meditsiinitranspordi lende, siis loomulikult peame olema tihedas kontaktis Kuressaare ja Hiiumaa haiglaga ja eile õhtul sai üks patsient toodud Kuressaare haiglast meile, kes vajas intensiivravi. Kontaktid on ja ma usun, et nüüd hakkavad teemad selguma, kuidas peame regioone meditsiiniliselt juhtima.“

Peedu kordas üle ka selle, et koroonaviirusega tegelemise kõrval, jätkab PERH ka plaanilise raviga ehkki vähendatud mahus.

„Kordame veelkord: PERH ei ole lõpetanud ära plaanilist ravi, vaid oleme piiranud seda. See tähendab, et seda tehakse väiksemas ulatuses. Hoiame pilku peal statistikal, näiteks eilne-üleeilne ambulatoorse vastuvõtu statistika näitab, et kui meil eelmisel aastal samal ajal oli ca 1600 ambulatoorset vastuvõttu päevas, siis nüüd on ca 1000. langus ei ole katastroofiline.“

„Aga suurema osa vastuvõttudest teevad arstid kaug-konsultatsioonina, näiteks telefoni teel. Kuid on ikkagi ka neid patsiente, kes kutsutakse ja peavad haiglasse tulema. Meile tuleb ikka iga päev plaanilisi haigeid, kes vajavad operatsioone, meile tuleb vähipatsiente, kes vajavad keemiaravi. Me jätkuvalt peame võtma vastu patsiendid, kel on olnud infarkt, insult, trauma. Ja indlasti peame vastu võtma vähipatsiente ja teisi, kes vajavad haiglaravi. Iga patsiendiga võtab ühendust regionaalhaigla arst.“