Enne Õhtulehe avaldatud kuulsaks saanud video nägemist rääkis Mailis Reps ajakirjanikule, et ta lapsed käivad linnas rongiga ja ta ise niisamuti. Kusjuures polnud see sugugi ainus kord, kui Repsil läks tõde kogemata meelest. Haridusministeeriumi vara väärkasutuse paljastanud ajakirjanikud Helen Mihelson ja Risto Berendson räägivad Delfi Erisaates, kuidas lugu nendeni jõudis ning kuidas kogu Keskerakonna aparaat asus pärast loo ilmumist ajakirjandust ründama.
Kuidas te selle looni jõudsite?
Berendson: Need vihjed on tulnud ministeeriumist aastate jooksul kogu aeg. Lugu ei olnud paljude jaoks midagi üllatavat. Panime mingi hetk tähele, et ministri autojuht on vahetunud. Otsisin autojuhi üles ja ütlesin, et võiks rääkida. Inimene ütles, et kust te teate, kust te mu kontakti teate. Rääkisime. Veendusin mingites asjades, mida me teadsime. Kui neid oli palju rohkem, mida me oskasime karta. Otsustasime, et oma silm on kuningas. Vaatasime ise, et mis toimub. Kui arvasime, et materjal on koos, siis pidi ikkagi Urmas ka oma nime alt ise rääkima. Kas siin on klassikaline pealekaebamise juhtum? Seda ei olnud.
Mihelson: Täpsustaksin ka seda, et ühelgi korral, kui võttele läksime, polnud mingit indikatsiooni, et need lapsed seal on. Vastuseks siis sellele, et läksime teadlikult lapsi jälitama. See ei vasta kuidagi tõele. Kolleeg Stass oli fotograafiga kaasas, pikad päevad.
Berendson: Mind need videod ei üllatanud. Julgen väita, et need videod on jäämäe väga väike tipp. Algusest peale mõtlesime selle peale, et ilmselgelt on selle video üks paratamatu kaasosa ka lapsed. Mõtlesime, et kuidas seda peaks näitama. Kas üldse peaks. Mina nagu mõtlesin nendele küsimustele. See, et vau, me saime. Seda ei olnud. Teadsin, et niikuinii saame.
Õhtulehte on palju kritiseeritud, et miks te näitasite just neid lapsi?
Mihelson: Siis saame lugejale näidata, et see on päriselt nii. Nagu eile Aktuaalses Kaameras välja toodi, et kas oleksime ka videoteta seda teha, ilma laste näitamiseta? Justkui allikad räägiksid, et asjad nii on. Muidugi kaalusime kõiki erinevaid variante ja leidsime, et see on ainuvõimalik. Et peame ju näitama, et see päriselt nii on. Muidu oleksime ise väga kergesti rünnatavad.