ERISAADE | Ministeeriumi ekspert räägib, mida tähendab aina lähemale tulev hädaolukord?
„Nakatumiskordaja on jõudnud 36,57ni ehk üle 25, mida kevadel oma plaanides pidasime silmas, kust maalt peame tegelema aktiivsemalt, mõtlema piirangutele. Nakatumiskordaja Ida-Virus on üle 110, Võrumaal 50,8 ja Harjumaal 38,8. Teistes on see allpool. Olukord on päris tõsine," nentis ta.
Tanel Kiik mainis eile sõna hädaolukord. Mida see tähendab? Paluste selgitab, et hädaolukorra oht määrab ära, millega tegeleb parasjagu turvishoiusüsteem ja hädaolukorda juhtivad asutused. Hädaolukorra ohu tase tähendab, et tegeletakse valmisoleku tagamisega, täiendatakse varusid, vaadatakse üle tegevusplaane.
„Sellises olukorras oleme olnud kogu suve. Valmistunudki sügiseks. See jõudis varem kohale, kui arvasime. Oleme faasis, kus kaalume, kas oleme hädaolukorras. See tooks kaasa teistsugused juhtimisstruktuurid, meditsiinistaabid piirkondadesse ja hädaolukorra meditsiiinijuhi tööle võtmise. Mõningates haiglates võib see tähendada plaanise ravi piiranguid," toob ta välja.
Testimine on võrreldes esimese lainega teisel tasemel. Enam ei pea testimisstrateegiat piirama, sest ei ole testimisvõimekust. Ministeerium ja terviseamet on andnud juhise perearstidele, et kõik sümptomitega inimesed tuleb suunata testima.
Testimisega peaks olema hästi. Iga inimene, kes pöördub, peaks saama suunatud. Arutame täna ka lähikontaktsete teemat. Et kas peaksime laiendama seda (perearstide poolt saata ka lähikondsed testima - T.S.)
Paluste rõhutab, et arvud näitavad, et esmaspäeviti on hästi palju perearsti poole pöördujaid, see võib tekitada kuhjumist testimiskeskuses. Kui nädalavahetusel sümptomid tekivad, siis tuleks helistada 1220 ehk perearsti nõuandeliinile, sest ka sealt on võimalik inimesi suunata testimisele.
Võimekus ja HOIA
Paluste ütleb, et täna ei saa öelda, et oleksime ületamas võimekust haiglates patsiente vastu võtta. Eriti oluline on aga vähendada levikut eakamate sihtrühmas. Eestis on 116 infektsioonihaiguste voodit, mis paiknevad keskhaiglates.
„Püüame inimesi ravida infektsioonhaiguste voodites. Nii kaua kui võimalik, suunata neid sinna," ütleb ta. See tähendab, et haiglatest saadetakse inimesi juba ka teistesse haiglatesse, et hoida intensiivravikohti vabadena.
HOIA rakendust on tänaseks alla laetud 140 000 seadmesse ja seal on end haigeks 55 inimest. Paluste sõnul võiks see maksimaalselt olla 400 000 inimese telefonis.
„Julgustan kõiki seda alla laadima, kui telefon seda võimaldab," ütleb ta. Mida siis aga tegema peab, kui tuleb teade? „Ma jään koju, väldin nakatamist. Võtan ühendust perearstiga ja võin saada haiguslehe. Perearstil on õigus seda anda. Kui on kaugtöö tegemise võimalus, siis ei pea seda võtma. Kindlasti peab veenduma, et ei levitaks nakkust, teades, et võin olla nakkusohtlik," ütleb Paluste.
Kuidas saab aga hakkama terviseamet ja mida on ministeerium teinud, et nende koormat leevendada? Selle kohta kuula podcastist.
