ERISAADE | Milline erakond väljub võitjana? Majanduskriis paneb EKRE ja Keskerakonna võistlema kangelase oreooli üle

Seni suures osas üksmeelselt tegutsenud erakonnad saavad majanduskriisis triipe näidata. Kooruvad välja ideoloogilised lahkhelid, mis selgitavad tulevased võitjad ja kaotajad.

Ühtegi parteid pole kriisiga veel kindla võitja või kaotajana välja sõelutud. Nii näitavad ka tänased Turu-uuringute erakondade reitingud, et toetus püsib üldjoontes stabiilsena ning kukkumisi ja tõuse on vähe, pelgalt paari protsendi võrra.

Politoloog Tõnis Saarts ütleb Delfi erisaates, et võitjad selguvad hiljem, eeldatavasti alles pärast majanduskriisi, kus erakondadel on selge võimalus ideoloogiliselt eristuda. Koroonaga kui tervisealase kriisiga tegelemises erimeelsusi koalitsioonis ega opositsioonis ei paista olevat.

Seni pole ükski erakond veel kriisist poliitilist kapitali selgelt ja jõuliselt välja võtma hakanud, kuigi on olnud üksikuid sõnavõtte ja vahepalu, nagu eilne Keskerakonna reklaam, mis partei ministreid riigi raha jagamise eest kangelastena üritas kuvada. Valitsus on Saartsi sõnul olnud keerulise situatsiooniga ametis ja parteid pole hakatud ehitama kriisi narratiivi ehk kes on süüdi, kes on kangelane ja kuidas kriisiga toime tuldi. Samas sõnab Saarts, et sinna faasi jõutakse paratamatult. „Huvitav oleks näha, kuidas seda jutustust välja käiakse. EKRE puhul süüdlaste otsimise motiiv tuleb kindlasti tugevamalt sisse, kui Keskerakonna puhul,” tõdeb ta.

„Meenutame viimast kriisi, mis oli küll teistsugune majanduskriis. Reformierakond [peaminister Andrus] Ansipiga ei võtnud alguses seda tõsiselt, reageeris väga aeglaselt. Tundus, et see võib neile saatuslikuks saada. Aga mida me lõpuks nägime – aastaks 2011 tundus, et Reformierakond võib võtta üle poolte riigikogu kohtadest,” selgitab Saarts, et nüüd on üldiselt levinud arvamus, et Reformierakond tuli toona majanduskriisi haldamisega hästi toime.

Valijad premeerisid Reformierakonda pärast kriisi Saartsi sõnul autoritaarse ja ilmeksimatu hoiaku eest ja ta usub, et sama võib korduda ka EKRE-ga. „Väga palju oleneb sellest, kes saab kangelase oreooli. Kas selle saab EKRE või Keskerakond?” Politoloogi hinnangul sõltub kõik sellest, kumb erakond hakkab kriisis juhtrolli mängima.

Veel on saates juttu täna avaldatud erakondade reitingutest ja kriisi ajal vastu võetavatest ajutistest meetmetest, mis võivad pärast kriisi igapäevapoliitikas normaalseks nähtuseks kujuneda. Taaskord võrdluseks Ansipi-aegne ajutine meede keset kriisi – kobareelnõu –, mis tuli, et jääda.