ERISAADE | Millal tuleb koroonavaktsiin? Kas Eesti tellitud Astra Zeneca vaktsiini tagasilöök on tõsine?

 (118)
Millal tuleb vaktsiin?
Millal tuleb vaktsiin?Foto: TINGSHU WANG, REUTERS

Koroona leviku väljavaated on igal pool sügisega süngemaks muutunud. Millal võiks vaktsiin hingamisruumi tuua?

Delfi „Erisaade“ võttis täna luubi alla võimlaiku koroonavaktsiinini jõudmise küsimuse. Saates oli külaliseks ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi, kes rääkis, kus maal koroonavaktsiini arendamine maailmas on ning mida arvata rohkem tähelepanu pälvinud uudistest vaktsiini olemasolu või väljatöötamise tõrgete kohta. Saatejuht oli Raimo Poom.

Ravimiameti spetsialist tõdes, et vaktsiini ei ole veel lihtsalt selle pärast, et arenamisega pealehakkamisest on veel liiga vähe aega möödunud. Kuid selle eest käib tema sõnul töö väga suure hooga. „Paistmas on tegelikult väga palju, sest tegemist on haigusega, mis puudutab väga paljusid inimesi üle maailma ja seetõttu on vaktsiini arendus väga suures hoos,“ rääkis Triin Suvi.

„Praegu on väga palju vaktsiini kandidaate eelkliinilises faasis. See tähendab, et neid testitakse loomade peal. Neid on umbes 145. Ja umbes 40 on sellised, mis on jõudnud inimkatseteni,“ kirjeldas ta olukorda.

Küsimuse peale, kas nende hulgas on näha ka juba tõsiseltvõetavamaid kandidaate, märkis ta, et sel juhul tasub vaadata neid, kes on alustanud kliinilisi uuringud ehk siis vaktsiini katsetamist inimeste peal.

Seotud lood:

„Kliinilised uuringud jagatakse kolme faasi. Esimesed on sellised, kus kaasatakse väheste inimesi ja seal selgitatakse välja, kas vaktsiinil on mõni väga tugev kõrvaltoime ja kas temast üldse võiks olla kasu. Ehk siis, kas tekib immuunsus. Kui need kaks faasi on edukalt läbitud, siis alustatakse kolmanda faasiga ja see võikski olla koht, kus teravama pilgu alla vaktsiinikandidaat võtta,“ seletas Suvi.

„Kolmandasse faasi on kaasatud tavaliselt kümneid tuhandeid inimesi. Euroopas tegeleb kolmanda faasi uuringutega praegu kolm ettevõtet, USA-s on üks, neli on Hiinast ja üks on Venemaalt. Maailma erinevates paikades käivad uuringud ning tehakse palju koostööd omavahel,“ rääkis spetsialist.

Kuid seda, kas neist kliinilisse faasi jõudnud vaktsiinikandidaatidest mõni ikka pärsi tõsiseltvõetav juba on, ei saanud ta veel öelda. „Praegu seda veel öelda ei saa. Kliiniliste uuringute andmed on salastatud. Ja andmeid kogutaks ikkagi kuid. Need firmad alustasid oma uuringutega alles suvel ja tegelikult lõpptulemusi veel pole. Lõpuni jõudmine sõltub ka palju sellest, kas selgub uuringute käigus probleeme, näiteks, et vaktsiin ikkagi ei ole piisavalt ohutu või pole ta piisvalt efektiivne,“ sõnas Suvi.

Ravimiameti ekspert hindas, et parimal juhul võiks esimene vaktsiin saada valmis aasta lõpus, tuleva aasta alguses. Aga selleks peab tema sõnul väga palju asju hästi minema arendajal. „Kui nüüd peaks mõni neist kandidaatidest olema selline, kel läheb kõik nö ludinal, ei teki ühtegi takistust ega pausi ja osutub, et ravim on väga efektiivne, siis võibolla tõesti aasta lõpp, uue aasta algus võiks olla see tärmin. Aga ma rõhutan, see kõik on spekulatsioon, sest tegelikult ei oska nad ka ise seda veel öelda. Veel vähem meie, kes me neid kliinilisi uuringuid kõrvalt ei näe.

Eesti on teatavasti Euroopa ühiste hangete kaudu juba nö ette broneerinud näiteks suure ravimihiiu Astra Zeneca võimalikku vaktsiini. Kuid äsja käsi rahvusvahelistest uudistelt läbi tõsiasi, et neid tabas teatav tagasilöök, sest üks katsealuseks olnud inimene jäi tõsisesse palavikku. Kas see uudis peaks panema muretsema, et selle firma vaktsiiniarendus on suures hädas ja meil jäi lootust vähemaks?

Triin Suvi seletas, et tagasilöögid ongi osa katsetustest. „Sellised asjad kindlasti käivad katsetustega kaasa. Kõrvaltoimed, mis osalejatel esineda võivad, on tegelikult väga palju. Alates sellest, et süstekoht valutab, lõpetades mainitud palavikuga. Need jagatakse raskuse järgi gruppidesse. Oleme kõik ju saanud mingit vaktsiini ja teame, et süstekoha valu pole midagi hullu. Ja ka väike palavik üks päev ei ole midagi hullu. Kui ta möödub iseenesest, siis on see lihtsalt kõrvaltoime, mida näeme hiljem ravimi infolehes,“ rääkis ta.

„Mainisite Astra Zenecat ja tõepoolest oli uudis, et nad peatasid oma uuringud, sest ühel osalejal esinesid sümptomid, mis olid iseloomulikud seljaaju põletikule. Seetõttu kliiniline uuring peatati. Aga see on täiesti tavaline protseduur ja näitab tegelikkuses ettevõtte enda vastutustundlikku käitumist.“

„Meil endal täpsemaid andmeid pole, aga meedia kaudu nägime, et pärast kuue päevast pausi andis Suurbritannia loa uuringuga jätkata. Selle pausi ajal uuriti kõrvaltoime seotust vaktsiiniga ja kui lubati jätkata, siis pädev asutus seal riigis on otsustanud, et on ikkagi ohutu jätkata,“ seletas ravimiameti spetsialist.

„Selles mõttes ei pea selle sündmuse valguses Astra Zeneca vaktsiini maha kandma,“ kinnitas ta.

Lisaks rääkis Triin Suvi „Erisaates“, mida arvata Venemaa vaktsiinist ning sammudest, mida Euroopas astutakse, et vaktsiini valmides jõuaks see võimalikult kiiresti inimesteni. Kuula juba täpsemalt saatest endast!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!