Sügise hakul oli Tallinn omamoodi teerajaja koroonaviiruse teise lainega võitlemises. Kehtestati mõningad piirangud, mis pälvisid ka kriitikat. Toona olid koroonanäitajad üpris väikesed, praeguseks on pilt teine. "Ilmselt peaksime tunnistama, et suvel, septembris ja oktoobris me elasime illusioonis, et ohtu ei ole. Või et oht läheb kuidagi ise mööda. Esialgu oli illusioon, siis lootus. Sõnumid, mida saime nii teadlastelt kui ka valitsuselt, alati rahustasid meid," arutleb Kõlvart.

Ta nendib, et see pole iseenesest halb, aga meil tekkis arusaam, et pole põhjust kahelda olukorra stabiilsuses. "Meie (Tallinna linnavalitsus - toim) püüdsime öelda, et oht on tegelikult olemas, parim viis on ennetada."

Tema jutust koorub, et riiklikud sammud polnud piisavad. "Tegime Tallinnas palju selleks, et olukorda kontrolli all hoida, aga peale koolivaheaega seda kontrolli ainult Tallinna ressursiga polnud enam võimalik," nendib ta. Kõlvarti hinnangul ei läinud kevadise aja õppetunnid valitsusele korda. Ei tegeletud piisavalt ennetamise ning teiseks laineks ettevalmistumisega.

Riigil puudub laiahaardeline koroonaplaan

Kõlvart tõdeb, et mõte riigi lukkupanemisest pole populaarne. Samal ajal teoretiseerib ta, et ehk soodustaks rangemate meetmete kehtestamine seda, et saaks ikkagi jõulude ajaks piirangutest välja tulla. Ta lisab, et mõnedes teistes riikides säärane lähenemine toimib. Kõlvart rõhutab, et lukkupanemise vältimise kõrval peaks riigijuhid olema valmis hullemaks stsenaariumiks. "Minu arvates on vähe sellest, et ainult reageerime ja enda taktikat ehitame üles lähtuvalt sellest, mis on tänase päeva statistika. Selline lähenemine pole jätkusuutlik," viitab ta riigi sammudele.

"Sammud peaks ette programmeerima. Kui olukord läheb halvemaks, siis sellised meetmed. Kui olukord hakkab paranema, siis selline piirangutest välja tulemise plaan. Inimestele tuleks seda kommunikeerida, et oleks arusaam, kus praegu oleme ja mis juhtub siis, kui olukord tõesti hakkab halvenema," arutleb Kõlvart. Ta lisab, et eriti valmis peaks olema tervishoiusüsteemi toimetuleku tagamise probleemideks. Mis Tallinna puutub, siis riigis eriolukorra kehtestamise puhul rakenduks "punane stsenaarium". Maakeeli öeldes on see tegevusplaan. "Igal linnaasutusel on selge arusaam, et kui nupp vajutatud (eriolukord kehtestatud - toim), mida tuleb teha, mis on igapäevane töökorraldus."

Koroonameetmetest mõjutab praegust argielu maskikandmise kohustus. Kõlvarti meelest võinuks kohustus tulla juba varem - soovitus või range soovitus pole arusaadav signaal. "Samas ma ei arva, et inimesi tuleb trahvida, aga seletustööd on kindlasti vaja. Politsei võiks anda selge signaali. Isegi märkusi inimestele, et tuntaks, et olukord on väga tõsine."

Kõlvart tänab tallinlasi, kes kannavad maske ka tänavapildis. "Me jätkuvalt loodame, et välistingimustel võimalik jõulumeeleolu hoida, mõnedel väliüritustel osaleda. Väliüritustel maskikandmine peaks olema kohustuslik," märgib ta ja lisab, et tegelikult peaks iga inimene ka vabatahtlikult mõistma, et maskikandmine on praeguses situatsioonis vajalik.

Üks murelaps praeguses olukorras on ka kooliõppe korraldus. Kõlvart märgib, et olgem ausad, kõige efektiivsem oleks täielik karantiin, ent meie nn pehmete meetmete oludes peaks valdkonniti lähenema proportsionaalset. Ta toob esile, kuidas pole õiglane, et gümnasistid suunati täielikult distantsõppele, kui näiteks põhikooli ja kutsekooli puhul võis kontaktõpe jätkuda. Selle vastu astus ta välja ja vähemasti osaliselt on nüüd ka gümnasistidele antud võimalus koolis kohal käia. "See on tähtis, gümnasistidel on vaja olla valmis riigieksamiteks ja olümpiaadideks. Alati on ka hariduslikud erivajadused, kus hädavajalik."

Kõlvart: abordiküsimusega tegelegu arstid ja perenõustajad

Poliitteemadel on saates juttu palju räägitud katuserahast. Teatavasti paistab selle põhjal, et valitsuse prioriteet on abordivastast võitlust toetada. Näiteks president Kersti Kaljulaid sõnas ETV saates "Esimene stuudio", et aborditeema pole Eestis murekoht. "Ka mina arvan, et sellise küsimusega peaksid tegelema eelkõige arstid ja perenõustajad. Nad saavad hakkama, seda näitab ka statistika. Ma ei näe vajadust, et ühiskond ja poliitikud peaks kuidagi süsteemselt sekkuma. Erinevad MTÜd võivad võtta erinevaid teemasid nii arutamiseks kui tegelemiseks, aga see ei pea olema alati riigi prioriteet."

Samamoodi peab ta kõrvaliseks küsimuseks abielureferendumit, mis teatavasti on EKRE valimisvankri ees. "Koroonakriis süveneb. Muidugi ma arvan, et paljudel inimestel tekib küsimus - kas päriselt? Kas päriselt nii palju energiat ja emotsioone, sealhulgas konflikte, peaks tekkima selle teema ümber. Kõik ühiskonna ressursid, mis lähevad selle peale. Sealhulgas emotsioonid, mis ka ressurss. Rääkimata sellest, et igasugune konflikti tekitamine kriisi olukorras," märgib ta. "Arstid räägivad päris otse, et meil on tervishoiukriis käes. Mulle tundub, et meil on millega tegeleda sisuliselt ja päriselt.

Saates on juttu sellestki, kuidas on olukord vanalinnas ehk kuidas läheb nn äride päästeplaan; miks ikkagi ka Tallinn katuserahast suure tüki saab ning mis teemad kerkivad esile tuleva aasta kohalike valimiste eelsetes poliitdebattides.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!

Liitu