Eile näidati Saaremaal vaikiva protestiga meelsust. Saaremaa vallavanem Madis Kallas kommenteeris Delfi Erisaates, et kuigi tegemist oli kodanikualgatusena ja valla toolilt ta seda kuidagi hinnata ei saa, siis see oli märk, et kodanike meelest on aeg küps saarel piiranguid leevendada.

"Mitmed riigid on juba leevendanud. Aprilli teisest nädalast on statistilised näitajad läinud Saaremaal palju paremaks. Oleme 20 päeva olnud nakatunute arvu poolest väga selges langustrendis. Oleme näidanud, et oskame hoida distantsi. Oskame vajalikes kohtades maske kanda," loetles Kallas Saaremaa edusamme.

Soov on selge - reeglid peaksid olema ka Saaremaal sellised, nagu ülejäänud Eestis. Paljud ettevõtted - kohvikud, restoranid, ehituspoed - tunnevad Kallase sõnul muret, et kui ülejäänud riigis saavad inimesed sarnaseid asutusi külastada, siis Saaremaal mitte.

1x
00:00

Samuti oleks oluline taasavada liikumine saare ja mandri vahel, kuna paljud peavad oma töökoha vahet pendeldama.

"Me kuidagi ei eristu enam. Jah, me eristusime selgelt 40 päeva tagasi ülejäänud Eestist, eristusime ka 30 päeva tagasi. Aga viimased 20 päeva on Eesti ja saaremaa kogu nivoos ja statistikas pigem rollid vahetunud. Sõnumeid haigestunute kohta tuleb juba ülejäänud Eestist rohkem kui Saaremaalt," võrdles Kallas olukorda.

Vald on ta sõnul nõus nii-öelda vahetuskaupa tegema. "Oleme valmis teatud asjades tingimusi karmistama, isegi karmimaks, kui need on praegu Eestis," sõnas Kallas ning tõi näiteks kohustusliku maskide kandmise ühistranspordis ja kauplustes ning apteekides. Maskivarud peaksid selleks ka olema piisavalt, kümneid tuhandeid, mida ollakse valmis saarlastele ka jagama.

Eile vestles Kallas olukorrast telefoni teel ka peaminister Jüri Ratasega. "Tema oli ka sellest otsast nagu optimist, et Saaremaa on teinud väga palju samme, et olukorda normaliseerida. Viimase 20 päeva näitajad on tõesti nii head, et teatud erisuste mahavõtmine on põhjendatud," kirjeldas ta peaministri seisukohta.

Kindlasti ollakse valmis ka selleks, et koroonaviirus peaks sügisel uuesti puhkema. Nakkusosakond jääb Kuresaare haiglas avatuks ning seal on olemas kõik vajalik varustus ja lüüsid, et uueks kriisiks valmis olla. Samuti ollakse Kallase hinnangul kõvasti praegusest kriisist õppinud. Kas saar tuleks ka uuesti lukku keerata? Päris sellest sammust Kallas ei alustaks, kuid see oleks juba ekspertide otsustada.

"Loomulikult mingid asjad ma teeks täna tagasi vaadates teistmoodi," tõdeb Kallas ja toob näiteks teistsuguse talitamise suurüritustega.

Saaremaal toimunud võrkpallimatši eest on ta ka vastutuse võtnud ja astub mai lõpus vallavanema ametist tagasi. Samas, kui kõik peaks hästi minema, plaanib ta järgmise aasta kohalikel valimiste ametisse tagasi kandideerida.

"Mingite asjadega olen rahul, et nii otsustasin. Näiteks seesama Eestis esimesena kogu maakonnas koolide sulgemised. Oli ka neid, kes ütlesid, et ei tasuks teha. Aga praami peal olles tegin lõpliku otsuse, et paneme kõik koolid maakonnas kinni," lisab ta.

Isiklikult oli Kallase jaoks kõige raskem aeg kriisi viies-kuues päev.

"Hakkasid järjest tulema sõnumid, et Saaremaal avastatud esimesed koroonapositiivsed. Olin sel päeval veel Tallinnas, sõitsin Saaremaa poole tagasi. Ja siis hakkas see asi väga kiiresti arenema," kirjeldab ta kokku kuhjuvaid probleeme. Haigusjuhtumeid tuli iga päev juurde, nad ei teadnud, kuidas reageerida, Saaremaa oli lukku pandud ja mujalt maailmast tuli üha süngemaid uudiseid.

"Ja mu enda positiivne proov ka veel. Ma ka ju ei teadnud, kuidas viirus minule mõjub. Kas paneb pikali maha? Kas olen kogu sellest kriisijuhtimisest väljas? Korra tegi tegi jah väga raske olukorra," ütleb Kallas.

"Õnneks minu puhul see viirus väga karmilt laastamistööd ei teinud ja oli pigem isegi leebe variant. Kui sellest olin jagu saanud, siis pärast seda on kõik asjad viirust vaadates läinud positiivsemas suunas, kuid majanduses on järellainetused alles teatud sektorites kindlasti veel tulemas," sõnab vallavanem.