Saates võtavad sõna ajakirjanikud Bianca Mikovitš (Maaleht) ja Ann-Marii Nergi (Ärileht).
Kui Mikovitš päev enne saate salvestust juurdles, et kas üldse on mõtet enam maasikatest rääkida, siis sotsiaalmeedias põles maasikavaidlus ereda leegiga. Ühe riigikogulase Facebooki seinal olnud kommentaaridest jäi Mikovitšile tunne, nagu ta oleks ise kuskilt külakaklusest eluga kuidagi välja roomanud. "Seal käis selline madin," ütleb Mikovitš.
Ometi pole maasikakasvatus Eestis väga suur majandusvaldkond. Milleks siis selline vaidlus? Ühest küljest on tegemist ettevõtja õigustatud ootusega. Teda süüdistatakse võõrtööjõuga äririski võtmises, kuid ometi on riik ise sellise olukorra tekitanud. Sekkunud ja tööjõupoliitikat muutnud.
"Samamoodi võiks öelda ka Tallinkile, et laevad ei sõida - see on teie äririsk, ise vaadake, kuidas hakkama saate," sõnab Ärilehe ajakirjanik Nergi. "Aga millegipärast riik otsustas neile 100 miljonit anda nende kulude ja käibe vähenemise katmiseks," lisab ta.
Maaettevõtjatele suunatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenu- ja abiraha aga mõistliku kasutusega ei ole. "Võib ju sularaha anda ja pillata seda vagude vahele, aga see ei tõsta neid marju veel eesti rahva muinasjutu kombel vile peale õhku ja ei vii korvi," kommenteerib Mikovitš. Nergi lisab, et päris sellist abi MES ei paku, mis lubaks maasikakasvatajal viljad põllule mädanema jätta. "Maasikakasvatajad on arvutanud, et kui jätta need maasikad sinna maha, siis peaks riik neile hüvitama neli miljonit. Sellist meedet pole ega tule," sõnab Nergi.
Kas Eesti töötust on abi?
Osati on probleem geograafiline. Mikovitš toob võrdluseks Kreeka, kus muidu tullakse maasikaid põhiliselt korjama Albaaniast, kuid kuna tänavu on turismist oodatud tulu ja töö ära kukkunud, on ka kreeklastel põllule vaja minna. Ent Kreekas on ikka mõni sugulane, kes laste üle valvab, kui vanemad on maasikapõllul.
"Kui elujärg on sisse seatud, kaks väikest last peres - kuidas sa hakkad minema kuhugi Põlvamaale maasikaid korjama?" küsib Mikovitš ja sõnab, et enim on töötuid just Harjumaal ja Ida-Virumaal ja keeruline on neid nagu maasikaid noppida ja siis pudistada Lõuna-Eesti peale laiali.