Delfi Erisaates räägivad Eesti Päevalehe ajakirjanikud Holger Roonemaa, Joosep Tiks ja Martin Laine Eestit rahapesujuhtumites esindama pidanud Louis Freeh segastest käikudest ja väljaütlemistes seoses rahandusministeeriumi ja tema vahel sõlmitud lepinguga.

Ajakirjanikud leiavad endiselt, et advokaadibüroode konkursi korraldamisega seotud dokumendid tuleb avalikustada, küsimusi on rohkem kui vastuseid ning Freeh lahkumine advokaadibüroost ja samaaegne jätkamine Eesti esindamisel tekitab murekohti ainult juurde.

Kuulake täpsemalt saatest:

1x
00:00


Senised selgitused on olnud justkui üksteist välistavad. Kord selgitab rahandusminister Martin Helme, et Freeh lepinguga seonduv kriitika tähendab, et rahapesu uurimist üritatakse takistada. Teine kord väidab minister ja Freeh ise, et advokaadibüroo ei uurigi tegelikult midagi, vaid tegeleb vaid osapoolte vahendamisega.

"Seda saagat iseloomustavad üksteist välistavad selgitused ja põhjendused. Need vastukäivad ütlused on juba üsna humoorikaks muutunud," selgitas Laine.

Koalitsioon blokeerib, aga ei lükka ümber

Esmaspäeval pidi toimuma riigikogu erikomisjonide istung, et rahandusminister Martin Helme annaks rahvasaadikutele aru Freeh' advokaadibüroo palkamisega seotud tagamaadest. Istungit blokeerisid ka koalitsiooni esindajad, jättes kohale ilmumata.

"Täielik ringkaitse," tõdes Roonemaa. "Helme on selle koalitsiooni nurgakivi. Tugevat eneseülatust nõuab koalitsiooni sees julgemalt oma tähelepanekuid avaldada."

"Koalitsioon ei eita justkui ühtegi küsimust või etteheidet, aga ometi püsivad Helme seljataga," ütles Tiks.

Siiski said opositsiooni esindajad ligipääsu konkursiga seotud dokumentidele. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Jürgen Ligi (Reformierakond) ütles pärast materjalidega tutvumist Eesti Päevalehele, et välisministeeriumi taustauuring Martin Helme valitud büroole oli palju selgesõnalisem ja kriitilisem, kui valitsuse liikmed seni on väitnud

"Seal olla olnud kolm punkti, miks Freeh büroo ei sobinud," selgitas Tiks.

Lobist või advokaat? Keegi ei saa aru.

Freeh väitis täna avaldatud intervjuus Postimehele, et tema ei pakugi Eestile õigusnõustamise teenuseid, vaid tegeleb lobitegevusega.

Seega tema hinnangul eileõhtune teade, et lahkub advokaaditööst ja asub tööle ärinõustajana ettevõttes AlixPartners, ei muuda midagi.

Rahandusministeerium põhjendas konkursiga seonduva dokumentatsiooni avalikkuse eest peitmist aga just sellega, et tegemist on õigusvaidlusega ja Eesti tellib Freeh'lt õigusteenust.

"Minu jaoks on see nii segane. Ettekääne, et riigihanget ei korraldatud, oli see, et tegemist on õigusnõustamisega. Kui see on lobitöö, siis poleks ministeerium tohtinud üldse sellist kinnist konkursi korraldada," selgitas Roonemaa. "Mulle tundub, et see punt mängib end aina rohkem nurka."

Laine juhtis tähelepanu sellele, et nurkasurumisega tegeleb ka Freeh.

"Me ei tea endiselt tänase pärastlõuna seisuga rahandusministeeriumi seisukohta, kuid väga kiiresti, juba eile õhtul teatas Freeh läbi Postimehe, et tema otsus õigusvaldkonnast lahkuda ei muuda Eestiga sõlmitud lepingus mitte midagi. Kas rahandusministeerium arvab siis sama?" rääkis Laine.

Demagoogia huvide konflikti ja esindamise ümber

Postimehele näitas Freeh huvide konflikti puudumise tõendamiseks ka 2013. aastast pärit skeemi Prevezoni (ettevõte, mida süüdistati rahapesus, mis läbis ka Danske panka) kohtuasjas. Tema väitel puuduvat sellelt skeemilt igasugune seos Danske pangaga.

Postimehe faktikontroll täpsustas, et Danske seos on Prevezoni rahapesuga seonduvas kohtuasjas välja toodud 2017. aastal koostatud ja täiendatud skeemis, mis oli selles juhtumis ka asitõendina kasutusel. Samuti on Dansket läbivalt mainitud ka muudes kohtudokumentides.

Danske ja Prevezoni väidetavalt puuduv seos joonistub USA kohtudokumentides selgelt välja.

"Freeh väitis lisaks taas, et temal puudub igasugune seos Prevezoniga. Meie käes on jätkuvalt kirjavahetused tema ja Prevezoni advokaadi Natalja Veselnitskaja vahel, mis räägivad läbivalt kokkuleppe sõlmimisest; tingimustest; sellest, kuidas kaasuses ei tohi mainida Magnitskit ja nii edasi. Meil on olemas USA prokuröri kiri Louis Freeh'le, milles prokurör ütleb, et teil on täna õhtuni aega reageerida. See on kohtuvälise kokkuleppe läbirääkimise viimane faas. Meil on kohtu stenogrammid, kus öeldakse, et Prevezon palkas endale Louis Freeh' appi. Ja see mees väidab, et tal pole mingisugustki seost Prevezoniga? Väga segane," rääkis Roonemaa.

Tiks selgitas, et ilmselt tõlgendab Freeh erinevalt mõistet "esindamine".

"Ta ise ütleb, et 11 advokaati oli selles juhtumis ja tema polnud üks. Aga nüüd tuleb välja, et ta pole ka Eestile advokaat, vaid lobist," selgitas ta. "Kui ta vaid esindas Prevezoni ja vahendas läbirääkimisi, mitte ei olnud advokaat, siis on see täpselt see sama töö, mida ta peaks ka Eesti jaoks tegema."

Laine juhtis tähelepanu, et järelikult lobitegevuses huvide konflikt seisnebki ning selle mõiste lahtimõtestamine ainult läbi õigusvaldkonna ei ole õigustatud.

"Me räägime siin juba omaette väärtusruumist, täiesti teistest reeglitest," rääkis Laine. "Louis Freeh lahkumine õigusvaldkonnast ei lahenda mitte ühtegi kriitilist riigi julgeoleku seisukohast olulist küsimust. Pigem tekitab neid ainult juurde."