ERISAADE | Kuidas muudab kriis meie käitumist tulevikus?

 (33)

Koroonaajastu kriis, mis on sundinud inimesed elama isolatsioonis, toob mõnevõrra muutusi ka meie tuleviku käitumisse, hindab Andero Uusberg, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi õppejõud.

Peamised muutused puudutavad ilmselt meie tervisekäitumist ja samuti mõningaid sotsiaalseid norme. Enesestmõistetavaks muutub, et inimesed ei tule kodust välja, kui nad tunnevad end haiglaselt. „Meie kliimavöötmes on talvine tõbisena ringi käimine olnud pigem normaalne. Nagu ütles üks mu sõber, kes koroonat seda ise märkamata, et tal oli „tavaline märtsi tunne“,“ ütleb Uusberg. Kui varasemalt tundsid inimesed, et haigena koju jäämine võib mõjuda nõrkuse märgina, siis tulevikus saab haigena kontaktide vältimine olema ootuspärane.

Uutest sotsiaalsetest normidest saab olema huvitav jälgida, kuidas toimub näomaskide omaksvõtt. „Seoses maskide kandmisega, mis saab naeratamisest, mis on seni olnud sotsiaalse heatahtlikkuse märgiks? Maski tagant seda aga pole näha. Kas tekivad mingid uued märgid või žestid, kuidas sümpaatiat välja näidata? Kui inimene läheb 2+2 reegli täitmiseks teisele poole teed, siis varasemalt tõlgendaksime seda vaenulikkuse märgina. Kas me õpime lisama mingi heatahtlikkust väljendava žesti taolise vältiva käitumise juurde,“ arutleb Uusberg.

Kui seni on olnud kallistamine ja kätlemine sõbralikkuse väljendus, siis tulevikus võime hakata võtma seda kui risikikäitumist, hindab Uusberg.

Seotud lood:

Uusbergi arvates hindame me ümber ka lähisuhete tähtsust. Ühelt poolt näeme, et Facebooki või video teel suhtlemine ei asenda lähikontakti. Teiselt poolt on uued tehnoloogilised lahendused õpetanud suhtlema, ilma et peaks tingimata inimesega füüsiliselt kohtuma. Aidanud tihendada kontakte ka välismaal elavate sõpradega.

Töökohtades ilmselt kasutatakse ka tulevikus rohkem videokoosolekute formaati, mis samas on kaotanud suhtlemise spontaansuse – keerulisem on jutule vahele segada. Videokoosolekutel järgitakse kindlaid etiketi reegleid ja räägitakse kordamööda, mis võiks tulevikus üle kanduda ka tavakoosolekutele.

Kuigi praegune olukord on kõvasti muutnud inimeste tarbimiskäitumist ning näidanud, et kõik meie varasemad ostud pole alati olnud otstarbekad. Mis Burberryst või Chanelist me räägime, kui päevakorras on küsimus, kas üleüldse pea ära pesta. Ometi arvab Uusberg, et tarbimine on kaasaegse inimese üks mõnutegevusi, mille juurde pöördutakse küllalt kiiresti tagasi.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!