Ta selgitab, et seaduse kohaselt peab ühistu puhastama ka kinnistuga piirneva kõnnitee ja sõidutee osad. "Kindlasti tekitab see ühistutes teatavat tagasisidet, mis peegeldub läbi liidu tervikuna," viitab ta, et tuleb kriitikat.

Kinnistuomanikelt nõutakse liiga palju? "Liidu seisukohalt selliste kohustuste panek on ühistule liiga koormav. Peab hoidma korras ka juriidiliselt võõrast kinnistut, sealt lund eemaldama. Korteriühistud ju loomult põhinevad vabatahtlikkusel ja heal tahtel," arutleb Jaadla.

Ta sõnab, et küsimus on sel talvehooajal eriti tuline, kuna üldjuhul täidab ülesannet ühistus kojamees. "Kellel seoses koroonapuhanguga niigi majas kõrgenenud töökohustused. Näiteks trepikodade ja liftide puhastus, mida enne sai teha tasemel hea, aga nüüd peab väga hästi. Lisaks tuleb peale ka lumelükkamine," arutleb ta inimlikku aspekti.

1x
00:00

Ta viitab ka, et ka kohustuste täitmisega võib vastu näppe saada. "Seitsmest hommikul lükkad oma kinnistuga piirneva kõnnitee puhtaks, siis aga tuleb lumesahk oma soolase lumesodiga ja viskab kõik jälle täis. Igavene hooldustööde teema, mis nörritab ühistuid ja sunnib õigust otsima."

Tema sõnutsi peaks alus olema koostöö ja kompromiss omavalitsustega, et olukord lahendada. Ta arvab, et praegu on teema suures fookuses ka seetõttu, et vahepeal olid üpris soojad talved, probleem justkui kadus laualt ja tuli nüüd tagasi.

Küsimus pole ka vaid omavalitsuse ja ühistu arusaamades. Korteriühistute oma territooriumitel võivad elanikud puhastustööd tõkestada. Eriti juhtub seda magalarajoonides. "Süüdimatult parkivad autoomanikud, kes tugeva lumesaju ajal risti-rästi väikesel territooriumil," märgib ta.

Kuidas jõuaksid omavalitsused ja ühistud mõlemale sobivale kompromissile? Kas hooletutele ühistutele võiks määrata trahve? Kas ja mis võiks riigi tasandil muuta?

Kõigest lähemalt juba saates.