ERISAADE | Karmen Joller: vaktsiini tulek ei tähenda, et olukord päevapealt päästetud. Teatud piirangud jäävad

Perearst Karmen Joller räägib, et peagi ka Eestisse jõudvate koroonavaktsiinide puhul saab uuringute põhjal öelda, et nad on ohutud ja efektiivsed. Ta märgib, et vaktsiinid aga ei tähenda seda, et koroona võib kohe unustada.

Ka sel nädalal suhtlesid perearstide esindajad sotsiaalministeeriumi ametnikega – viimasel ajal on põhiliseks teemaks, kuidas ikkagi vaktsineerimine toimuma hakkab. Just perearstikeskustel on siin suur roll. "Järgemööda saame selgemaks. Oleneb, mis vaktsiin täpselt tuleb, sellest sõltub logistika. Mure on olnud, kuidas jõuab perearstikeskustesse, kuidas inimesed teada saavad, et vaktsineerivate rühmas," kirjeldab ta teemasid.

Esmalt aga on vaja ära oodata kindel kuupäev – mil ikkagi hakatakse vaktsiini Eestisse tooma. Ta kirjeldab, et vaktsiini loomine on keerukas protsess ja siin on ka palju bürokraatiat. "Pole nii, et ostan lemmikloomapoest 10 rotti ja siis hakkan katsetama," toob ta võrdluse. "Tegelikult teadusuuringuid tehakse rangete reeglite järgi."

Ta märgib, et on liikvel ka uuringute meelevaldseid tõlgendusi. Ta ütleb, et praeguseks on ikkagi teada, et tunnustatud koroonavaktsiinid on ohutud ja efektiivsed.

Räägitakse, et Eestis võiks vaktsineerimine alata uue aasta alguses. Esiti vaktsineeritakse näiteks meditsiinitöötajaid ja hooldekodude personali ning kliente. Joller viitab, et tuleb ka arvestada, et vaktsiini puhul läheb keskmiselt 3-4 nädalat, et täielikult toimima hakkaks. "Immuunsus tekib nädalate jooksul ja ka siis pole kunagi 100 protsenti. Vaktsineerimine koroona vastu ei tähenda, et kõik piirangud päevapealt kaovad," räägib ta. "Olukord pole päevapealt päästetud. Pigem ütleks, et võtab 1-2 aastat enne, kui saame julgemalt hingata."

Saates on juttu ka maskikohustusest ja sellestki, mis näiteks perearstide töös nüüdseks erinev võrreldes kevadise koroonalainega.