ERISAADE | Jaak Aab võimukõnelustest: täna üritatakse kokku leppida, kuidas ministeeriumide juhtimine jaotatakse

 (116)
Aab selgitab, miks on mõistlik koolides kontaktõpe taastada
Jaak Aab
Jaak AabFoto: Kiur Kaasik

Haridus- ja teadusministri Jaak Aabi (Keskerakond) hinnangul on praeguses olukorras mõistlik, et tulevast esmaspäevast jätkavad kõik Eesti koolid kontaktõppel. Ta räägib erisaates ka koalitsioonikõneluste lõpusirgest ja ministeeriumide jaotamisest.

Aab rõhutab, et koolide avamine on teadlik valik. "Selge, et koroonaviiruse leviku olukorras mõjusaim asi on kontaktide vältimine. Mis aga puudutab haridust, kõik piirangud tähendavad, et lüngad kuhjuvad. See on pikas perspektiivis väga kahjulik. Sellepärast teadusnõukoda on alati soovitanud, et vähem piiranguid koolide suhtes," räägib ta. Aab viitab, et valitsus ongi otsustanud pigem jätta piirangud teistesse valdkondadesse (näiteks meelelahutus – toim).

Edaspidi jälgitakse, kuidas seis muutub, kas tekib koolides suuremaid koldeid. Aab räägib, et vajaduse korral saab siis ka piirkonniti koole sulgeda või saata lapsi klassikaupa distantsõppele. "Peame tegema kõik, et kontaktõpe saaks toimuda," sõnab ta. Aabi sõnul ta usub, et praeguseks on eri piirangud juba mõjunud. "Ei toimunud viiruse plahvatuslikku levimist, edasi tuleb olukorda jälgida."

Nädala alguses arutati koalitsioonikõnelustel haridusteemasid. Opositsioonis olles on Reformierakond tagunud trummi:haridus eestikeelseks! Nüüd lepiti kokku tunduvalt leebemas lähenemises, koostatakse tegevusplaan ja esialgne siht on alusharidus eestikeelseks muuta. Aabi sõnul üritasid nad Reformierakonnale selgeks teha, et pole loogiline ega võimalik panna hariduse eestikeelseks muutmisele tähtaega - olgu see siis kaks, kolm või viis aastat. "Jõudsime järelduseni, et kui riputame sunnikirve pea kohale, siis võime ära rikkuda vabatahtliku soovi eesti keelt eesti keeles õppida," sõnab ta ning nendib, et muutuste teekond on pikem ja vajab suuremat rahalist ressurssi. "Leppisime kokku, et teeme konkreetse tegevuskava. Oleme nõus rohkem panustama ja nii suudame protsessi kiirendada."

Tema sõnutsi on ehk kevadel võimalik arutada sellegi üle, kas riigi rahaline seis lubab õpetajate palka tõsta.

Arutelul jäi peale teinegi Keskerakonna seisukoht ehk see, mis puutub maksusüsteemi. Seda lõhkuma ei hakata ja jätkatakse Keskerakonna kujundatud süsteemiga. Kuigi seda ametlikult nii ei nimetata, on Eestis põhimõtteliselt astmeline tulumaks. Kelle valitsus tulevane ikkagi on, kas Keskerakonna juhitav? Aab kinnitab, et praegust süsteemi eriti muutma ei hakata, kuid läbi läheb ka Reformierakonna algatusi. "Paljud üldised põhimõtted on erakondadel ka sarnased. Eriarvamusi on maksupoliitikas ning koolide küsimuses. Väga suuri muutusi kriisiolukorras esile kutsuda poleks ka ratsionaalne ja loogiline."

Kõnelused hakkavad jõudma lõpusirgele, aga avalikkuse ette pole lekkinud infot, kuidas ministriportfellid jaotatakse. Ka Aab ei rutta kinnitama, kas ta jätkab praegusel ametikohal. "Tõenäoliselt juba täna hakatakse erakondade vahel läbi rääkima seda, millised vastutusvaldkonnad võiksid olla, kas kavandatakse ka muudatusi valdkondade sees," selgitab ta. "Üritatakse kokku leppida, milliseid ministeeriume üks või teine koalitsioonipartner juhtima hakkab. Ja alles siis saab rääkida erakonna sees, milliseid portfelle keegi hakkab kandma. Selgus peaks tulema sellel nädalavahetusel."

Saate teises pooles on pikemalt juttu Keskerakonna rahaasjadest ja möödunud nädalal puhkenud skandaalist, mille tõttu esitati kuriteokahtlustus peale Mihhail Korbi ka Keskerakonnale juriidilise isikuna. Partei kahtlustusega nõus pole, kinnitab Aab.

Pikemalt juba saates!