ERISAADE | Irja Lutsar: võrreldes kevadise puhangu kõrgajaga on praegused nakatumisnumbrid väga madalad
Viroloogiaprofessor Irja Lutsar märgib, et lootis temagi, et viirus taas pead ei tõsta, aga on läinud teisiti. Küll aga pole tema sõnutsi Eestis olukord praegu hull, tema hinnangul poleks mõistlik ka Läti käik "Balti mull" lõhkuda. Lennuliinide käigushoidmise osas peaks tema hinnangul leebem olema.
Eile kogunes teadusnõukoda ja arutas muu hulgas üleriikliku öise alkoholipiirangu kehtestamist ja nakatunute arvu tõusu. Pärastlõunal räägitakse oma seisukohtadest valitsusega ning seejärel on oodata ilmselt uusi riiklikke korraldusi.
Lutsar tõi erisaates välja, et alkopiirangud olid vähemasti Tartu puhangu puhul abiks. "Lisaks inimesed vaatasid järjekordselt oma käitumisnormid üle," arutleb ta. "Tartu puhang on sisuliselt kadunud. Ida-Virumaa kohta saab öelda, et hullemaks pole läinud."
Viimasel ajal võib tihtilugu näha, et ööpäevaga on lisandunud umbes 20 uut nakatunut. Lutsar sõnab, et numbrid pole väga murettekitavad ja tasub ka tähele panna, et peamiselt on tegu noorte inimestega, kes põevad kergelt.
Tema sõnutsi ongi praegu viiruse leviku ohjamisel esmane, et suudame selle eemal hoida vanematest inimestest, ennekõike hooldekodudest. Ta toob ka välja, et eneseisolatsiooni ajal tasuks mõelda, et ka oma leibkonnasiseselt võimalusel vanemate inimestega mitte lävida.
Lutsar lisab, et me ei ela isoleeritud maailmas ja inimesed liiguvad, teatud levik on mingil määral paratamatus.
Mis puudutab reisimist, siis eile jõudis meediasse, et Läti kaalub "Balti mulli" lõhkumist - kõrgemate nakatumisnäitajatega Eesti ja Leedu kodanikud peaks seal karantiini jääma. Lutsar nendib, et iga valitsus teeb oma poliitikat, aga ta isiklikult arvab, et circa 16 on väga väike number (viimase 14 päeva haigestumus 100 tuhande inimese kohta - toim).
"Mulle tundub, et nii paneb Läti end ise kinni. Inimesed ei hakka kuskilt sinna minema," arutleb Lutsar ja viitab, et paljud eestlasedki käisid suvel seal puhkamas.
Mis puudutab eespool mainitud numbrit, siis võrreldes kevadise ajaga on see madal. Lutsar otsib välja, et kevadise puhangu kõrgajal oli näitaja Tallinnas ja Harjumaal üle 200, mujal Eestis enam kui 400. Ta meenutab, et maksimumpäeval lisandus üle 100 uue nakatunu.
Viimastel andmetel ehk tänase seisuga on number Eesti puhul 16,1.
Palju on räägitud sellestki, kuidas on otselendudega Tallinna. Eesti valitsus kehtestas vahepeal väga karmid nõudmised, nüüd on osade sihtpunktide puhul erandid tehtud. "Teadusnõukoda toetab pigem otselende kui lennujaamades ajaveetmist," märgib Lutsar ja toob näiteks, kus viirus tuuakse sisse nii, et tullakse Tallinna kolme ümberistumisega. "Veedetakse tunde lennujaamades, need on ohtlikud kuna, kuna ikkagi suur rahvaliikumine ja tullakse väga erinevatest riikidest."
Saates on juttu ka paljuoodatud vaktsiinidest. Siin niipea hõiskamiseks põhjust pole. "Aasta lõpuks võiksid esimesed tulemused tulla, mis esitatakse Euroopa ravimiametile," viitab ta. Mis puudutab meie valikuid, toonitab ta, et Eesti turule ei tule ühtegi vaktsiini, mil tõsised kõrvalnähud või mille efekt pole selge. "Neid riske võtma ei hakata."
Lisaks on saates juttu ka õppeaasta algusest ja viiruse levikust laste hulgas. Kas ja miks on kontaktõpe hetkel õige valik?
