ERISAADE | Hambaarst: mõned patsiendid teatavadki, et nemad kaitsevarustust kinni ei maksa. Ei mõisteta, et see on kõigi heaks

Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse liige Katrin Metstak selgitab, mis kaitsevarustust nüüd hambaarstid kasutavad ja kuidas selle hind kujuneb. Ta räägib ka, kuidas praegune kriis kliinikutele mõjunud ja mis saab edasi. Kas patsiendid peaks ka üldisema hinnatõusu pärast muretsema?

"Plaaniline ravi on taastunud, inimesed taas toolides," sõnab ta. Võrreldes varasemaga on hambaarstil käik hoopis midagi muud. Esmalt tuleb täita tervisedeklaratsioon ja visiidi ajal on tohtril ja ta assistendil kaitsevarustus seljas. Ka ei võeta enam järjest nii palju kliente vastu, vahed visiidiaegadel on suuremad, et kabinet puhastada.

Teatavasti ei ole siin elus midagi tasuta, nii ka arstidel kaitsevahendid, mis praeguse kriisi ajal paratamatud. Teatud juhtudel tasub nende eest haigekassa, ent kui hambaravihüvitis kasutatud (40 eurot aastas), siis valdaval osal juhtudest täiskasvanud maksavad lisaks.

"Kliinikuti erinev, kuidas suutnud keegi isikukaitsevahendid hankida, mis raha eest. Näiteks respiraatorite hinnad on väga erinevad, on 2-euroseid kuni 7.40," arutleb ta ja viitab, et ühe visiidi kohta võib kaitsevarustuse kogumaksumuseks kujuneda patsiendi kohta näiteks 10 eurot, aga ka 30 eurot.

Intervjuus on ka juttu, miks käis haigekassa info põhjal meediast läbi isegi kuni 41 eurot. Millest see suur summa koosneb?

Eriolukorra alguses nõudis Hambaarstide Liit pikalt, et plaaniline hambaravi riigi korraldusega lõpetataks. Selleks kulus päris pikalt aega. "Terviseamet ei pidanud vajalikuks, et hambaarstid lõpetaks plaanilise töö. Nad ajasid sassi, et koroonaviirus on ikkagi viirus, mis levib ülemiste hingamisteede kaudu. Me olime enne valmistunud hepatiidi ja HIVi jaoks ehk teisteks asjadeks," arutleb Metstak ning toob välja, et arstidest olid just nemad kõige rohkem eksponeeritud koroonaviiruse jaoks. "See oli õige otsus, et panna kinni. Majanduslikult muidugi karm, kõigil suured laenud ja rendid maksta, eks sellest väikesed ebakõlad," viitab ta, miks osad kliinikud tahtsid kõige kiuste uksed lahti hoida.

Aga üldiselt tuli sulgemisotsus üpris õigel ajal, pole ju eriti olnud kuulda hambaarstide või patsientide haigestumisest? Metstak märgib, et mõni hambaarst ikka sai haiguse külge, aga õnneks läks neil hästi, said terveks.

Kaitsevarustus kõigi heaks, et viirus ei leviks

Mis mõju on kriisil hambaraviteenuse pakkujatele laiemalt? "Mõne aja pärast on näha, kas mõned panevad uksed kinni või mitte. Konkurents on päris suur - meid on palju, aga arvan, et tööd jätkub kõigile. Sõltub muidugi ka inimeste ostujõust," märgib ta.

Ta nendib, et on ka neid patsiente, kes nüüd ütlevad oma ajad ära ja lükkavad hambaarsti külastamist edasi. Kuidas on hindadega, kui võimalik võtta ohutusnõuete tõttu vähem patsiente vastu, hinnad üldiselt võivad kerkida? "Konkurents paneb paika, ei saa väga kõrgeks ajada," räägib Metstak ja lisab, et kas või isikukaitsevahendite juurdehindlus on tundlik asi. On neid kliente, kes pahased - miks vaja juurdehindlust? "Üks inimene pahandas, et ei tulegi! Kui ei taha, ei tule. Ei mõisteta, et vahendid on mitte vaid meie jaoks, vaid kogu ühiskonna, et toimida saaksime," sõnab Metstak, et tuleb uut nakatumispuhangut vältida.