ERISAADE | Eraldiseisva piirivalve uus juht Egert Belitšev: ma võib-olla sõnale eraldiseisev ei keskenduks, vaid ikka tervikule

 (195)

Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna uus juht Egert Belitšev selgitab, et kuigi piirivalvele on kavas anda parem väljaõpe ja uut varustust, siis elavjõu poolest uus ametkond oluliselt võrreldes senisega ei paisu.

Aprilli lõpus saatis siseministeerium välja teate pealkirjaga: "Siseminister Mart Helme: loome eraldiseisva piirivalve". Eelmisel nädalal astus ametisse piirivalve uus juht Egert Belitšev, kes Delfi Erisaates kommenteerib uutmoodi asutust: "Ma võib-olla sõnale eraldiseisev ei keskenduks."

Suures osas on siiski tegemist politsei- ja piirivalveameti (PPA) sees toimuva struktuurimuutusega. Belitševi rolliks on piirivalveosakonna struktuur paika panna ja juhtimine ellu viia. "Et inimestel oleksid selged ülesanded, vastutused ja eesmärgid," selgitab ta.

Ent piirivalveosakonna alla on toodud ka teisi üksuseid. Belitšev toob näiteks lennusalga ja laevastiku ning ka uue piirikaitsebüroo, mida varem pole olnud. Sinna otsitakse õige pea kuni kümme uut inimest tööle.

Seotud lood:

Kas eraldiseisva piirivalve loomine tähendab seega kümmet uut töötajat uusi ametinimesid?

Päris nii see Belitševi sõnul ei ole. Piirivalve tugevdamine on valitsuse koalitsioonileppe osa ning see tähendab, et tugevam jõud pole mitte niivõrd uutes inimestes, vaid olemasolevatele parema väljaõppe ja varustuse andmises.

Samuti tekib PPA alla vabatahtlikest koosnev kiirreageerimisüksus, mida siseminister Mart Helme on varasemalt kommenteerinud, et jaanipäevaks peab seal olema 70 kiirreageerijat olemas.

Belitšev räägib, et värbamine juba käib ja tegemist saab formaadilt olema abipolitseinikega. "Võrreldes tavapäraste abipolitseinikega on nad saanud teistsuguse väljaõppe. Rohkem operatiivreageerimist ja massohje väljaõpet," lisab ta.

70 vabatahtlikku värvatut hakkavad tööle koos ametisolevate kiirreageerijatega ning täidavad tulevikus nendega samu ülesandeid. Kui palju vabatahtlik kiirreageerija aga piirikaitsega kokku puutub, sõltub rohkem tema elukohast. Need, kes on piirile lähemal, täidavad rohkem piirivalvega seotud ülesandeid ning need, kes kaugemal, rohkem avaliku korraga seotud ülesandeid.

Ühes Belitševi ametisseasumisega teatati eelmisel nädalal, et suvel tehakse algust kagupiiri väljaehitamisega. Piirivalve osakonna juht kommenteerib, et otsus oli vajalik, kuna seal piirkonnas on alasid, kus ülevaade piil toimuvast on olnud puudulik.

Rändeküsimused on Belitševi lahendada olnud kogu tema karjääri jooksul. Ta on ebaseaduslikku siinviibimist tõkestanud, menetlenud ja inimesi viimaks ka välja saatnud.

Kui ta ligi 15 aastat tagasi oma karjääri kodakondsus- ja migratsiooniametis alustas, mis hiljem PPA-ga liideti, siis oli Eesti ebaseaduslikule rändele veel transiitriik. Praeguseks on Eesti aga paljudel juhtudel muutunud Belitševi sõnul sihtriigiks. "Enam ei soovita Eestist nii palju edasi liikuda, vaid on väga konkreetsed riigid, kust inimesed tulevad Eestisse selleks, et siin töötada, elada," kommenteerib ta ja lisab, et aastas tõkestab PPA keskeltläbi tuhande kuni tuhande viiesaja inimese ebaseadusliku rände Eestisse.