Eesti Päevaleht tähistab oma 25. sünnipäeva. Samas on vana vaidlus, et kas ajalehe õige sünniaasta on 1995. või 1905. aastal. Kumb siis on õige?
Ega sellele küsimusele polegi vastust. Eesti Päevalehe (EPL) uudistejuht Mihkel Tamm ütleb Erisaates, et mõlemad päevad on väga tähtsad. EPLi (taas)sünni juures olnud Kärt Anvelt meenutab: "Kui kolm ajalehte - Rahva Hääl, toonase aja kohta ultramoodne Hommikuleht ning Päevaleht, mis nõukogude aja lõpus veel Noorte Hääl oli - kokku pandi, siis juhid mõtlesid, et mis see nimi võiks olla."
Lahendus oli omamoodi lihtne ja loogiline, kuna üks lehtedest oli juba Päevaleht, kuid samas oli valik mõnes mõttes maitse küsimus. Toonastele lehe juhtidele meeldis eelkäija Päewalehe käsitlusviis, imidž ja olek ning nii tänapäevane EPL oma iseloomu ka sai.
Mis on 25 aastaga muutunud?
Anvelti sõnul on veerandsaja aasta suurim muutus internet. Palju päevakajalisi sündmusi ilmub juba veebis ning järgmise päeva lehte oma teed ei leia. "Üritame ikka olla selle homse päeva leht ning järgmisel päeval lugejani tuua juba uued sündmused, mitte eelmisel päeval läbi nämmutatud asjad," sõnab ta.
Tamm selgitab valiku põhimõtet: jooksev info saab võimalikult kiiresti veebis loetavaks ning lehe siht on uued teemapüstitused ja eelmise päeva lugude suurem mõtestatus, nende analüüsimine. "Leht on paar takti rahulikuma sammuga," tõdeb Tamm.
Samas mõni asi püsib ka sama. Anvelt võrdleb praegusi poliitskandaale, näiteks Keskerakonna annetaja Juhaste juhtumit ja ERJK laialiajamist eelmise kümnendi alguse Reformierakonna suure kilekotiraha skandaaliga ja nendib, et inimene ja tema loomus on endiselt samad ning korruptsioon ei kao kuskile. "Praegu tundub aeg-ajalt, et kõik on ülivalgete rinnaesistega, aga tegelikult see
loomulikult niiviisi ei ole," lisab ta.
Muutunud on aga ajakirjaniku suhtlusviis allikatega. Vähemasti näeb Tamm suuri ohumärke, et näost-näkku suhtlemise aseainena võtab üha rohkem ruumi vestlus Facebookis või telefoniga kõnelemine. Viimastki kohtab aina harvem.