Erisaate külaline Allan-Hermann Pool elab Californias, Los Angelese äärelinnas Pasadenas. Seal asub ka California Tehnoloogiaülikool (CalTech), kus ta töötab neuroteadlasena.
Meeleavaldused on levinud üle Ameerika Ühendriikide. Pool ütleb, et need on kestnud kuus päeva järjest, neljal viimasel komandanditundidega. "Nädalavahetusel arreteeriti kokku kuskil 1200 inimest, kellest enamus võeti kinni liikumiskeelu ajal väljas olemise eest ja umbes 150 selle eest, et nad rüüstasid või jäid varavastase kuriteoga vahele," kommenteerib Pool.
Kuigi rüüstamine on tervikpildist marginaalne osa, on sellel teatavad paralleelid 2007. aastal Eestis toimunud pronksiööga.
"Tavalised inimesed, kes pole kurjategijad, jõuavad kuidagi rüüstamiseni – see protsess on väga sarnane," lausub Pool. "Väga palju on proovitud maalida rüüstajate motiive, et nad on äärmusparempoolsed või äärmusvasakpoolsed. Kui vaatad kohalikke uudiseid, siis puhas ideoloogia on seal suhteliselt marginaalne nähtus, mis sunnib inimesi neid poeaknaid sisse peksma ja endale uut televiisorit varastama. See on lihtsalt selline oportunism ja arvamus, et sellega vahele ei jää. Samamoodi pronksiöö – palju oli siis neid vene marurahvuslasi või muu ideoloogia kandjaid, keda siis see sundis rüüstama?" tõdeb Pool, et tõenäoliselt kasutati lihtsalt juhust, et korrakaitsjat tänavail ei paista.
Politseivägivalla vastu on varemgi protesteeritud, kuid üldiselt on need kulmineerinud kohaliku protestiga ja nädala-paariga maha rahunenud. "[George] Floydi kaasus on erinev, kuna rahulolematus levis peaaegu kõikidesse suurematesse linnadesse," lisab Pool, et üle kahesaja linna on USA-s meeleavalduste küüsis.
Samas tõdeb Pool, et tema kodulinn Pasadena on tõenäoliselt USA üks igavamaid linnu, kus on suhteliselt turvaline.
"Kesklinnas on rahumeelsed meeleavaldused olnud, aga mingeid rüüstamisi või muud pole olnud. Äärelinnadesse mäss jõudnud pole. Seal läheks vastuolu väga teravaks. Kohe, kui eramaju hakataks ründama, oleks sõjaväeline vastus ilmselt väga konkreetne. Ühendriikides on eraomandi vastu astumine väga rängalt karistatav. Saadakse väga selgelt aru, et inimesel on oma kodu vaja kaitsta ja tolerants nende ründamisele on ilmselt väga minimaalne. See lõppeks väga ruttu ära," selgitab ta.
Mida kauem rüüstamised kestavad, seda jõulisemalt politsei neile ka reageerib. Sestap ennustab Pool, et üleriigilised meeleavaldused lõppevad tõenäoliselt nädala pärast.
Küll aga on presidendivalimiste aasta ja oma ametikohta valimistele kaitsma minev president Trump viskab oma sõnavõttudega väga strateegiliselt õli tulle. "Trumpi käitumine ei teki tühja koha pealt. Tal on väga kindel sihtgrupp ja see on väga teadlik käitumine," sõnab Pool. Protestid jooksevad mööda parteilist jõujoont ja lööklausetele tugevakäelise korra taastamiseks on väga selge toetajaskond. "Trump enda valijaid ei kaota, kui ta ka püüaks mõista neid inimesi või olla leebem protestijate suhtes," lisab Pool.
Meeleavaldused on segu paljudest probleemidest. Hüppeliselt kasvanud töötus on ameeriklased ilma jätnud tervisekindlustusest ja Pooli sõnul võrdub see üksikisikule katastroofiga.
"Eestist tulnuna oli mul vaja saada EMO-st valuvaigistit, kuna kodu lähedal polnud ühtegi apteeki. Läks maksma 700 dollarit. Või ultraheli. Kui on kõhuvalu ja ei tea, millest see on. Olen saanud arveid, mis on kahe ultraheli eest 8000 dollarit. Kusjuures ultraheli masin maksab 10 000," naerab Pool oma absurdse kogemuse üle.
Kus on USA politseivägivalla sugemed? Pool meenutab omadest kogemustest, et metsikud vaatepildid tänavatel ärgitavad paljusid valijaid just kõva käega politsei poolt hääletama. Teisalt on põhjus ka võidurelvastumises: USA lõtv relvapoliitika annab ühest küljest kurjategijatele parema ligipääsu relvadele ja teisalt tuleb ka politseil vastukaaluks suuremat jõudu kasutada.
Saates on juttu veel sellest, kuidas pandeemia ja kehv olukord majanduses on meeleavaldustele inertsi andnud, tulevastest USA presidendivalimistest, varasematest meeleavaldustest ja muust.
