ERISAADE | Andrei Korobeinik toetab kriisi lahendamist kodanikupalgaga: 500-600 eurot kõigile ja jääksime veel plussigi!

 (722)

Rühm aktiviste saatis reedel riigikogule, valitsusele ja presidendile pöördumise, kus kutsus koroonakriisi tõttu kohe üles leidma võimalusi kodanikupalga kehtestamiseks Eestis. See aitaks inimestel eesootavatest raskustest üle saada, märgiti avalduses. Delfi „Eriolukorra erisaates“ on külas Keskerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik, kes samuti üleskutse allkirjastas. Korobeinik räägib, et tema meelest on kodanikupalga tulek vältimatu. Seda tuleks maksta kõigile ning ei tasu karta, et siis inimesed laisklema hakkavad. Lisaks tuleb Korobeinikuga juttu sellest, kui kaua suudab Eesti piirangutega veel elada, ilma tohutusse majanduskriisi jõudmata, ja kas riigi toetusmeetmed lähevad sinna, kuhu vaja. Saatejuht on Raimo Poom.

Alustuseks seletas Andrei Korobeinik, mismoodi tema täpselt kodanikupalga idee teostamist näeb reedese pöördumise valguses.

„See konkreetne pöördumine on lihtalt võimaluse seda teemat arutada, sest inimesed saavad sellest teemast väga erinevat moodi aru. Mina usun, et sel oleks mõtet siis, kui see asendab kõiki toetusi, pensione jne. Ehk siis riik maksab raha välja ja enam ei tegele administreerimisega. Meil ei oleks enam lastetoetusi, pensione, toimetulekutoetusi, meil oleks lihtsalt kodanikupalk. Äärmisel juhul võiks ta erineda vanuse järgi, aga muid erisusi – näiteks, kas inimene käib tööl või mitte, ei oleks,“ leidis riigikogulane.

„Sellest vabaneb riigil päris korralik administratiivressurss. Kokkuvõttes võib riik jääda ka plussi,“ oli ta veendunud.

Korobeinik on täiesti veendunud, et kodanikupalk tuleb nii ehk naa. „Kodanikupalga mõte on vältimatu ma arvan. Küsimus on selles, millal see tuleb. USA-s on sellest juba väga ammu juttu ja tänase kriisi valguses võib ta seal tulla varem kui arvati. Kui maailm areneb nagu ta arenes viimased 50 aastat, siis ma oleksin väga üllatunud kui aastal 2030 või 2035 ei oleks paljudes riikides kodanikupalka. See tundub üsna loogiline asjade käik.“

Tegemist pole riigikogulase sõnul teps mitte ääreala ideega enam. „Näiteks USA-s osales demokraatide presidendi kandidaadi eelvalimise protseduuris Andrew Yang, kes oli viie viimase seas. Tema reitingud olid väga kõrged ja ta oli USA-s kodanikupalga eestkõneleja.“

Korobeinik seletas, et tema nägemuses peaks olema kodanikupalk üldine ja seda peaksid saama sisuliselt kõik. „Küsimus kodanikupalga juures on selles, mis ta kaasa toob. Riigid, kes on seda testinud, nagu Soome, arvavad, et seda saab teha juhul, kui inimesel on elus probleemid, kui ta on näiteks töötuks jäänud. See tundub mulle vale asjadele lähenemine, sest kodanikupalk töötaks siis, kui see on kõigile mõeldud. Sellisel juhul näiteks inimene, kes teeb seda, mis talle ei meeldi, saaks pausi võtta, mõelda, mis ta elus tahab saavutada ja tal ei oleks seda survet, et ta peaks kohe järgmisel päeval tööle minema. Kokkuvõttes oleks see ühiskonnale väga mõistlik lahendus,“ sõnas ta.

Ka on keskerakondlasest riigikogulasel välja arvutatud, kui suur võiks kodanikupalk olla. „Kui vaadata, mis tooks Eestis kaasa kodanikupalk, kui räägime summast 500-600 eurot, siis see on umbes veerand Eesti eelarvest. Aga suurem osa sellest rahast läheks kohe tagasi ringlusesse. Kaotus oleks võrreldav tänase kriisi miinusega – see on suur summa, aga tegelikult ei tähenda, et riik ei saaks sellega hakkama. Aastatega tuleks see kenasti tagasi ja ilmselt aitaks kaasa suuremale majanduskasvule.“

Kasu tuleb Korobeiniku sõnul kasvõi sellest, et väga palju ametnikke jääb tööta ja saaksid minna erasektorisse. „Kui vaatame asjadele natuke teistmoodi otsa, kui arvestame kasu, mis kaasneb sellega, et päris paljud ametnikud lähevad erasektorisse, kuna nende tööd pole enam vaja, sest ei pea enam toetustega tegelema.“

"Näiteks kui tahad toimetulekutoetust saada, siis see on päris korralik töö sinu jaoks ja ametniku jaoks. Kogud tõendid, et teenid vähem, kui lubatud, ametnik kontrollib seda sisuliselt iga kuu. Otsustab kas oled seda tpoetsut väärt või mitte, ja on päris alandav, et pead tõestama, et kas oled seda 200 eurot väärt. See on veel üks põhjus, miks kodanikupalk võib positiivset efekti anda.“

Üks peamisi kodanikupalga kriitikaid on olnud ikka, et äkki jäävad inimesed siis üldse koju, sest raha tuleb sisse niikuinii ja tööd ei peakski enam tegema?

„See on võtmeküsimus, mitte ainult kodanikupalga osas, vaid meie ühiskonna arengu vaates,“ tunnistas ta. „Kui järjekordset kriisi nagu praegu ei tule, siis aastaks 2030 on Euroopa Liidus kadunud pool tänastest töökohtadest, mis on asendatud robotite ja automaatikaga. Inimesed peavad siis omale muud tegevust otsima. Veel natuke edasi aastal 2045, saabub hetk, kus arvutid on arenenud sellise kiirusega, et ühe päeva jooksul võib juhtuda rohkem, kui terve inimkonna eelneva ajaloo jooksul kokku. Tänaste töökohtade mõiste kaob, inimesed ei pruugi tulevikus piisavalt tööd saada. Küsimus on selles, mis nad siis teevad, kui neil on sissetulek, aga tööd ei pea otseselt tegema. Kas nad istuvad kodus või üritavad mingisugust väljundit leida.“

Samas oli tal ka valmis näide, kus analoogne sissetulek on väidetavasti asja ette läinud.
„Klassikalist eksperimenti pole kodanikupalgaga tehtud, aga üsna võrreldav olukord mõnede indiaanlastega, kelle aladel USA-s on lubatud kasiinopidamine ja ümberringi seda teha lubatud ei ole. Nad saavad litsensitasusid, mida jagatakse kogukonna vahel. Seal on paar põlvkonda inimesi, kes on saanuid aastas tuhandeid dollareid niisama. Reaalsus on see, et nad on palju edukamad, kui nende naabrid, saavad paremat haridust ja tööd ja tahavad seda tööd teha. Sellest võidavad kõik, tema naabrid ja ühiskond tervikuna.“

Viimaks seletas Korobeinik, et kodanikupalga küsimust on Kekserakonna sees arutatud, kui see pole veel jõudnud programmi. Samas ennustas ta, et see sinna jõuab, vähemasti eksperimendi tegemise kujul.

„Jah oleme arutanud [erakonnas], et võiks teha eksperimendi, et jagada seda inimestele sõltumata, mida nad praegu teevad. Näiteks tuhat suvaliselt valitud inimest saavad kodanikupalka ja siis saame vaadata, kas on koju jäänud ja ei taha midagi teha või, kas neist on saanud paremad ühiskonna liikmed. Sellest oli juttu enne valimisi, programmi see ei jõudnud, aga ma arvan, et varem või hiljem see tuleb. Kui mitte kõigile, siis vähemalt eksperimendi korras.“

Lisaks tuleb IT ärimehest Korobeinikuga juttu sellest, kas tehnoloogia abil saaks üldisi ja ühetaolisi eriolukorra piiranguid teha nö targaks, mis aitaks neid paremini sihtida. Samuti arutatakse saates, kas tema hinnangul lähevad riigi majanduse toetuseks mõeldud meetmed õigesse kohta ja aitavad abivajajaid.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Küsitlus #118543