"Erinevus rikastab" kampaania pani sadu inimesi kaebekirju kirjutama

 (279)
"Erinevus rikastab"
Foto: Andres Putting

Sotsiaalministeerium sai septembrikuus kahe nädala jooksul perioodil kokku ligi 750 kaebekirja "Erinevus rikastab" kampaania kohta.

Peamiselt leiti kirjades, et ministeeriumi rahastatud projekti näol on tegemist homopropagandaga ning oldi nördinud, et maksumaksjate raha sel otstarbel kasutatakse.

Kaebekirjade sisu oli üldjoontes järgmine:

"Lgp Taavi Rõivas, Lgp Liina Kanter

Lugesin ajalehest Postimees nördimusega, et sotsiaalministeerium rahastab maksumaksjate rahaga homopropagandistlikku projekti “Erinevus rikastab”.

Tahan, et teaksite, et minu kui maksumaksja raha seesugune kasutamine kõlvatu käitumise propageerimiseks on mulle sügavalt vastuvõetamatu.

Perekond oli, on ja jääb mehe ja naise vaheliseks liiduks ning on sellisena rahva püsimise ja kasvamise alusena riigi kaitse all. Mida iganes homoseksuaalide liit endast ka ei kujuta, ei ole see perekond!

Maksumaksjate raha sellise vastutustundetu raiskamise asemel võiks seda pigem kasutada hädasolevate perekondade ja laste toetamiseks."

---

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter ütles Delfile, et antud kirjad saadeti ministeeriumile seoses pereteemalise üritusega Nokia kontserdimajas, mis oli osa "Erinevus rikastab projektist.

Seotud lood:

"Tegemist oli avaüritusega "Erinevus rikastab" nädalatele Tallinnas ja Tartus. Kahe nädala jooksul kajastasime Tallinnas ja Tartus pereteemalise filmiprogrammi raames perekondi, kuhu kuuluvad etnilised või rahvusvähemused, puuetega inimesed või seksuaalvähemused," selgitas Kanter.

"Paraku eelnes sellele üritusele Priit Pulleritsu artikkel, mis oli mõningal määral eksitav - nt. viide üritusele kui perepäevale ning üritusele vaid LGBT-teemalise konteksti loomine," lisas kanter.

Kõikidele kirjadele, mis olid 18. septembriks laekunud, saatis sotsiaalministeerium välja ka vastuskirja:

"Perekond on üks ühiskonna alustaladest. Eestis on viimase rahvaloenduse kohaselt väga erinevaid peresid. Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Olulise osa perekondadest moodustavad üksikvanemaga perekonnad (14,9 %).

Samuti on Eestis 428 inimest, kes elavad samast soost partneriga. Sotsiaalministeeriumi seisukohast on kõik pered olulised ja tähtsad.

Eesti seadusandlus ei defineeri perekonda. Perekonnaseadus defineerib abielu. Perekonna moodustavad inimesed, kes elavad koos ning hoolitsevad üksteise ja neist sõltuvate perekonnaliikmete eest. Kindlasti ei saa perekonnaks pidada vaid abielulist suhet. Ühiskonnas on abielus ja mitteabielus olevaid paare ja lapsevanemaid, üksikvanemaid, vanavanematega kasvavaid lapsi, erineva rahvusliku, etnilise, usulise või kultuurilise taustaga perekondi, puuetega inimeste perekondi ning ka LGBT perekondi.

Laste ja perede arengukavas on kirjas, et iga laps on väärtus ning kaasaegne ühiskond rajaneb inimestevahelisel hoolimisel, võrdsetel võimalustel ja soolisel võrdõiguslikkusel. /.../

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt kuuluvad sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse nii laste ja perede poliitika kui ka võrdse kohtlemise poliitika kujundamine. Võrdse kohtlemise edendamine kajastub ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2011-2015.

Põhiseadus § 12 sätestab nii üldise võrdsuspõhiõiguse kui ka diskrimineerimise keelu. Võrdse kohtlemise seadus §1 sätestab, et diskrimineerimine on keelatud rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Teadlikkuse tõstmine ja stereotüüpide vähendamine ühiskonnas on sotsiaalministeeriumi arengukavas olulisel kohal.

"Erinevus rikastab" projekt ei vastandu sotsiaalministeeriumi üldisele perepoliitika käsitlusele /.../

2013. aasta "Erinevus rikastab" projekt keskendub üldise sallivuse tõstmise kõrval mitmekesisuse edendamisele ettevõtetes. Toimunud on erinevad koolitused ja seminarid ettevõtetele ja personalijuhtidele. Projekti raames viiakse läbi uuringuid ja analüüse ning antakse välja teabematerjale, mh õppematerjale. /.../

Kõigil inimestel on õigus elada Eestis ilma, et neid solvataks, alandataks või kritiseeritaks lähtuvalt nende rahvusest, rassist, nahavärvusest, usutunnistusest või veendumustest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest. Ebatolerantsus on ühiskonna heaolu ja julgeoleku risk ning oluline on tagada kõikide inimeste võrdsed õigused. Sõna- ja väljendusvabadus annab isikutele ja kodanikeühendustele õiguse avaldada oma väga kindlaid veendumusi, kuid sealjuures tuleb oma õigusi rakendades jälgida, et teiste gruppide või üksikisikute õigused ei saaks riivatud".

---