Keskerakonna noortekogu ees laupäeval uurimustööd "Eesti arengustsenaariumid 2010" esitlenud Terk ütles, et praegusel Eestil puuduvad pikemaajalised adektvaatsed majanduspoliitilised visioonid ja soov teha ise vastavaid majanduspoliitilisi otsuseid.

Selle põhjenduseks tõi Erik Terk väikesed investeeringud infotehnoloogilisse majandusse, sügavad sotsiaalsed vastuolud ja ühiskonna kihistumise ning poliitikute primitiivsed arusaamad majanduspoliitilistest hoobadest.

Uurimuses "Eesti arengustsenaariumid 2010" analüüsitakse peamiselt kolme stsenaariumi, nende eeldusi ning seda, millist tähendust need Eesti ühiskonna arengus omavad, ütles Keskerakonna noortekogu juhatuse liige Evelyn Sepp BNS-ile.

Esimene stsenaarium Eesti jaoks on uurimuse kohaselt nn. "Lõuna-Soome", mis oma tähenduselt on Erik Terki sõnul eestimaalastele väga selge ja pisut intrigeeriv.

See tähendab Euroopa Liidu ääremaaks olemist, majanduslikku seotust ja väljundeid peamiselt Põhjamaadesse ning nende kontaktide kaudu seotust ka vähesel määral Euroopa Liidu majandusruumiga.

"Samas kaasneb sellega ka suhteliselt madal infotehnoloogia areng ning investeeringute väike kaal sellesse majandusharusse. See stsenaarium on suhteliselt suletud bastion tüüpi majandusmudel, mille puhul puuduvad ka majanduslikud sidemed nn idaturuga," märkis Terk.

Selle mudeli ühe plussina tõi Terk välja suhteliselt madala tööpuuduse. Erik Tergi hinnangul on Eesti praegune areng selle mudeliga kõige sarnasem, mis tähendab ka seda, et poliitiline retoorika Eesti majandusimest ja nn Tiigrihüppest ei vasta tegelikele oludele.

Teine, nn "Ülevedaja" stsenaarium viitab suhteliselt suurele avatusele nii lääne kui ida majandusruumi. Tegemist on nn silla tüüpi majandusega, kuid mudel töötab Terki sõnul vaid lühemas ajalises perspektiivis.

Selle põhjuseks on samuti suhteliselt vähesed investeeringud infotehnoloogilisse majandusse ning seetõttu kaotab Eesti selle mudeli põhjal peatselt konkurentsivõime transiidisektoris. Sellele järgneb kogu majanduse kokkukukkumine ning tööpuuduse plahvatuslik tõus.

"Meie pärusmaaks jääb vaid suhteliselt madala väärtusega teenuse osutamine ning riiki jääv palgaraha," ütles Terk.

Kolmanda, "Suure slämmi" stenaariumi puhul on tegemist suurimate vastuoludega soovide ja tegelikkuse vahel.

"Läänt püütakse panna uskuma, et Eesti on just selle strenaariumi kandja - Tiigermajanduse riik, kes on hästi avatud majandusega, kellel on vaba sissepääs nii lääne kui ka ida turgudele, kelle infotehnoloogiline areng on võimas ning kelle investeeringud on suured ja majandusruum tervikuna atraktiivne," ütles Erik Terk.

Terki sõnul viitab selle mudeli võimatusele aga asjaolu, et rääkides küll vajadusest teha infotehnoloogilise majanduse arenguks hiigelinvesteeringuid, ei kajastu see kuidagi tegelikes majanduspoliitilistes otsustes.

"Otse vastupidi. Käest on otsustatud anda kõik riigipoolsed majandushoovad, riiklikud investeeringud võtmesektoritesse on praktiliselt retoorilised, ei kajastu riigi eelarvepoliitikas, madal laenukoormus ning poliitilised otsused laenukoormuse tõusu mitte soosida, otseinvesteeringute suhteliselt väike osakaal portfell-investeeringutega võrreldes ning püsiv poliitiline võimetus idaturge avada," ütles Terk uuringut tutvustades.

Samuti ei vasta seda tüüpi majanduse vajadustele Terki sõnul ka hariduspoliitika ning haridusvõimaluste kättesaadavuse raskenemine.

""Suure slämmi" majandusmudeli loomisel ei oma olulist tähendust riigi maksupoliitika, vaid kvalifitseeritud ja hästi motiveeritud tööjõu olemasolu, mis Eestis kahjuks puudub," lisas Terk.