Erik Moora ja Meelis Mandel meediakonverentsil: ajakirjanduse koiduaeg on alanud

 (94)

Uuriva, sõltumatu ja vaba ajakirjanduse taassünnist Eestis möödub tänavu 30 aastat. Eesti Ekspress ja Äripäev korraldavad 30. sünnipäeva konverentsi “30 aastat vaba ajakirjandust Eestis”.

Lavale astuvad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, mõjukad ja tuntud meediategelased ja ajakirjanikud Drew Sullivan, Inga Springe, Hans H. Luik, Igor Rõtov, Mart Kadastik, Meelis Kubits, Mihkel Kärmas, Erik Moora ja Meelis Mandel ja teised.

Eesti Ekspressi ja Äripäeva konverents
Konverents lõppes. 
Moora käis välja idee, et kõikidele gümnasistidele ja tudengitele peaks andma ajalehtede tasuta lugemisõiguse. 
"Meediaomanikul on kaks võimalikku põhjust platvormi pidamiseks: kas aade või agenda," lausus Moora. Ta tsiteeris Kadastikku, et meediaomanik võib teenida ajalehe kaudu teiste oma ettevõtete huvisid. "Eesti ajakirjanduse osas on väga oluline, et ajakirjandusväljaande omanik teeks seda aate pärast." 
Moora ütles, et riigilt tuleb tahta võrdset ärikeskkonda, näiteks seda, et välismaised meediahiiud ei saaks Eestis tegutseda makse maksmata. 
Mandel kinnitas, et mullu sai majanduskriisi mõjude aeg ka ajalehetoimetustes läbi. Kuigi Äripäeva tellijate arv pole jõudnud samale tasemele, mis oli 2007. aastal, on tulud oluliselt kasvanud. 
Moora väitis, et uus aeg, koduaeg, on ajakirjanduse ukse ees. "Midagi on juhtunud," sõnas ta ning näitas, kuidas Eesti Ekspressi tellijate arv on mullusega oluliselt kasvanud. 
Moora pidas Eesti ajakirjanduse valgusajaks kaheksakümnendate aastate lõppu, pimedusajaks majanduskriisi perioodi. "Sel ajal kadus noor maksev tellija," märkis ta. 
Ajakirjanduse tulevikust arutlevad Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. 
Springe ettekannet ei kanta internetis üle. Läti oligarhidest, kellest Springe räägib, saab lugeda aga Eesti Ekspressist. http://www.delfi.ee/article.php?id=47057462
Balti uuriva ajakirjanduse keskuse Re:Baltica kaasasutaja ja uuriv ajakirjanik Inga Springe ütles, et Lätis ja Leedus on raha meediaärist välja voolanud. 
Suhtekorraldaja Meelis Kubits kirjeldab Eesti Raudtee erastamise saagat, rõhudes sellele, et ka kommunikatsioonisektoriga koostööd tehes võib sündida tugevaid uurivaid lugusid. 
Eesti Ekspressi külgedelt on 30 aasta jooksul käinud läbi tuhandeid lugusid. Kindlasti on seal hulgas ka neid, mis on kirjutatud justkui möödaminnes aga seda kirkamalt paistavad välja need, mis on tulnud otse ajakirjaniku südamest. Vaata üht säärast, mis nii ajakirjaniku kui lugejate südamesse jäi. http://www.delfi.ee/article.php?id=87763689
Luik: "Kui üks meie korrumpeerunud poliitik ütles, et korruptsioon on meie kõigi probleem, siis mul kihvatas, et ei ole, Edgar. Ajakirjanike seas pole korruptsioon probleemiks."
Kadastik sõnas, et ajakirjanduse ärimudel loksub aja jooksul ja digitellimuste abil paika.
Luigelt küsiti Delfi kommentaariumi sulgemise kohta. Luik vastas, et loodetavasti ei suleta seda iialgi. "Kas demokraatia on selline, kus ka lollidel on hääl ja sõnavabadus? Jah, on."
Rõtovilt uuriti, millal Margus Linnamäe Äripäeva ära ostab. Rõtov: "Ma loodan, et mitte iialgi." 
Kadastik: "Eks me mõlemad oleksime tahtnud üks meediamaja teiseta, aga see oli objektiivselt Eestile hea. See oli hea tasakaalustav mudel. Ma arvan, et konkurendita oleksime [Postimehes] laisemad olnud."
Rõtov Ekspressi ja Postimehe konkurentsi kohta: "Kahe ahne konkurents andis üheksakümnendatel meile lühikese aja jooksul tohutu arenguhüppe." 
Postimehe taaskäivitaja Mart Kadastik märkis, et 30 aastat tagasi oli ajakirjandustoimetustele oluline hoida lehe hinda võimalikult odavana. "Leht maksis kolm kopikat, leivapäts 20."
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov sõnas, et tema pole liiga palju pettunud lugejaid aga kohanud. 
Eesti Ekspressi asutaja Hans H. Luik nentis, et inimeste rahulolematuses meedia suunas on meedia ise süüdi. "Pagulaskriisi alguses 2015. aastal ei osatud protsesse piisavalt sünteesida ja kirjeldada ning sealt sai pahameel alguse," leidis ta. 
Postimehe taaskäivitaja Mart Kadastik ütles, et inimeste pahameel meedia suunal näitab ühiskonna polariseerimist. "Eesti ajakirjanduse taotlus on olnud alati rahvast ühendada. Seetõttu on polariseerimine meile võõras."
Arutlusringis vestlevad Hans H. Luik, Igor Rõtov ja Mart Kadastik. Vestlust juhib Mihkel Kärmas. 
"Propagandast saame ajakirjanduses jagu vaid infot jagades. See ei pea olema looks kirjutatud, näitame seoseid ja fakte," rääkis Sullivan. 
Miljardärid otsustavad tavaliselt toetada korrumpeerunud poliitikuid ning äärmuslasi, et endale paremad tingimused välja rääkida, teatas Sullivan. 
Sullivan selgitas, et seadusandlus ja poliitika liigub aeglaselt. Organiseeritud kuritegevus aga kiiresti ning neile on põhilisteks vaenlasteks seega ajakirjanikud. 
Lehitse Eesti Ekspressi kõige esimest numbrit! http://www.delfi.ee/article.php?id=87764169
Sullivan märkis, et offshore-pangandus globaliseeris organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni. "Varem kulutati kümme protsenti pestavast rahast selle peitmiseks. Nüüd kulutatakse selleks vaid pool protsenti."
Korruptsioonist ja organiseeritust kuritegevusest räägib ajakirjanik Drew Sullivan. 
https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=252071
Kersti Kaljulaid kinkis "Sõna on vaba" kirjaga dressipluusi Eesti Ekspressi ja Äripäeva toimetustele. 
"Peaks olema instinktiivselt äratuntav, et see, kes seab ajakirjandusvabaduse küsimuse alla, ei kõhkle seadmast küsimuse alla teisi vabandusi," lisas Kaljulaid. 
"Meie kohalik meedia on samuti osa ühiskonda kooshoidvast mördist. Kas peame lisaks kultuurilehtedel aitama majandada end ka kohalikel ajalehtedel?" esitas Kaljulaid küsimuse. 
Kaljulaid: "Kui loota, et valetamine on vaikimisi halb, siis tegelikult ei saada. Vabaduste piiramine siin geopoliitilises asukohas hakkab piirama majanduslikke võimalusi. Selle saabumise hetkel oleme kaotanud aga oluliselt palju."
"Isegi vabandama ei pea tänapäeval. Aga miks ei pea? Miks te ei käi järel, et miks sa sildistasid, miks sa sead põhiõiguseid kahtluse alla? Meediavabadus on tagatud, kuid tegelikult on ta ohus," lisas Kaljulaid. 
"Propagandakanalid mimikrimeediana pole midagi uut," märkis Kaljulaid. "Kui poliitikud ja ametnikud ise propagandakanalisse aega ostavad, siis kuidas peaksid inimesed teadma, et kanal on propaganda?" küsis ta.
Kaljulaid tõdes, et Eestis saavad vabadusi luua meediamajade omanikud, toimetuste juhid ning ajakirjanikud. "Seda, kui vaba on sõna, mõjutavad need otsused, mida tehakse meie meediamajades," sõnas ta. "Tükkhaaval pihustatakse infot üha väiksemaks ja söödavamaks ampsuks."
"Meil on olnud mitu tugevat sõltumatut meediamaja, kes järjepidevalt mõõtu võtavad," lausus Kaljulaid. Ta lisas, et samal ajal pole meediamajad ise idoloogilist seisukohta võtnud. "Täna on kõik palju keerulisem. Selleks on tänane maailm põhimõtteliselt liiga erinev 1989. aastast." 
"Algusaastatel ei olnud ajakirjandus sõltumatu vahemees. Ajakirjandus oli ise ühiskondlike protsesside genereerija," rääkis president Kaljulaid ajakirjandusest 30 aastat tagasi. "Valvekoera rolli on ajakirjandus pidanud ise üles leidma ja seda ise kirjeldama. Eesti võlgneb suure osa oma eduloost just ajakirjandusele. Sellist kiiret kasvu ühiskonnana pole maailmas ühel teisel riigil ette näidata." 
Kaljulaid märkis, et temal on intervjueeritavana kogemusi soopõhisest diskrimineerimisest. Lisaks on ta alati sõltumatult meediamajast nõus vabale sõnale ja eriarvamustele ruumi andma, et kaitsta demokraatiat. 
Kaljulaid: "Vabadust ei saa luua poliitikud ajakirjanduses. Vabadust ei saa luua ka ainult ajakirjanikud, ükskõik, kui head nad oma töös on." Vabadust ja vaba sõna hoiavad elus Kaljulaidi väitel just toimetajad ning toimetuste juhid. "Teie peate oma toimetustele andma kindluse, olge julged," märkis ta. 
Kersti Kaljulaid ütles, et vaba riik ja vaba sõna on eestlase jaoks sünonüümid. "Vaba Eesti, vabadus Eestis ja vaba sõna ei saa teineteisest lahutada. Ajalugu on täis häid ja hoiatavaid näiteid, kuidas üks saab teisest jõudu. Selleks, et nad kestaksid, tuleb neid iga päev taas luua."
Konverents algas. Avasõnad ütleb Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid.