Järgneb Ergma Toomapeal peetud kõne muutmata kujul:

Head kaasmaalased, Euroopa Liidu kodanikud, head külalised!

Minu õnnesoovid pidulikul ja ajaloolisel päeval — Eesti on esimest päeva Euroopa Liidu täieõiguslik liige!

Me ei saa tänast päeva võrrelda ühegi teise päevaga oma ajaloos. Tunne, mis täna inimeste südametes valitseb, on uudne — siin on rõõmu, pidulikkust, rahulolu, kuid kindlasti ka natukene teadmatust ja ebakindlust. Eestimaa on oma arenguteel jõudnud selleni, millest kaua oleme unistanud ja rääkinud, millest me oleme palju kuulnud, millega tutvunud, kuid ikkagi on kõik uus.

See on vahest veidikene võrreldav esimese koolipäevaga, laps läheb kooli, kus ees ootab suur koolimaja, vanemad õpilased, siginat ja saginat on kõikjal, uudistamist palju. Kuid hea õpilane on seda päeva, vaatamata pisukesele kartusele, väga oodanud ja teab, et siit algab tee tarkusele ja uutele suurtele võimalustele.

Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud… Mäletame Oskar Lutsu kirjeldust Arno esimesest koolipäevast täis palju erinevaid segaseid tundeid ja värvikaid muljeid. Teised olid kooli juba varem alustanud ja Arno pelgus oli iseenesest mõistetav. Kuid nagu teame, sai Arno koolis suurepäraselt hakkama.

Euroopa Liit on olnud ja tegutsenud juba palju aastaid. See on demokraatlikke väärtushinnanguid hindavate riikide ühendus, Euroopa Liidu riikide rahvaste kallimateks sõnadeks on vabadus ja rahvuslik uhkus. See on ühendus, mis peab ülimalt oluliseks iga riigi suveräänsust ja vaba tahet. See on võimaluste maa, kuid nagu iga võimaluse kasutamisega kaasneb sellega kohustus ja vastutus.

Mis osa on Eestil uuenenud ja laienenud Euroopa Liidus? Kas oleme tagasihoidlik ja tubli õpilane Arno, või oleme rohkem hoopis ettevõtlik ja energiast pakatav Toots või kanneltmängiv Imelik või pikema mõtlemisega, kuid oma õiguste eest tuliselt seisev Tõnisson? Arvan, et meis on seda kõike.

Ma tean, et oleme valmis olema täisväärtuslik Euroopa Liidu liige ja kui kasutada veel võrdlust koolimajaga, siis kindlasti üks tublimaid ja edumeelsemaid liikmeid kooliperes.

Eesti rahvas on täis elujõudu ja tahet hoida, kaitsta, harida ja arendada oma maad. Kuhupoole ka ajaloolised ja poliitilised tormid meid on kiskunud, alati oleme olnud osake Euroopast, siin oleme kodus. Tänasest päevast on meil võimalus ja vastutus arendada kogu Vana Maailma — sellist hetke ei ole Eesti ajaloos enne olnudki. Minu sõnum täna kõigile eestimaalastele on — tähistage päeva, olge oma lähedaste ja sõpradega, istutage puid ja hoolitsege Eestimaa eest, nagu te siiamaani olete teinud ja edaspidi seda veel rohkem teete. Sest see maa on meie kõige kallim vara.

Heiskame Pika Hermanni torni sini-must-valge lipu. On sümboolne ja paljutähenduslik, et just Euroopa Liiduga ühinemise aasta on meil Eesti lipu aasta.

Head pidupäeva!