Ergma: ühe Balti riigi edu mõjutab ka teisi

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna Riias sõnavõtuga 29. Balti Assamblee avamisel. Rääkides Balti riikide koostööst tõi ta esile, et iga üksiku Balti riigi poliitiline, majanduslik stabiilsus ja edukus on oluline osa kõigi kolme edukusest.

"Nii on meie kohus mitte kedagi siin regioonis oma murede ja probleemidega üksi jätta, sest kuna oleme väga tihedalt üksteisega seotud, siis ühe edukus mõjub hästi kõigile ning samuti mõjutab kõigi mainet ühe ebaedu. Lähiaastad ei tule Eestile, Lätile ega Leedule kerged. Meil läheb paremini kui viimasel kahel aastal, kuid peadpööritavat majanduskasvu praegused prognoosid ei näita," rääkis Ergma.

Peatudes tööpuuduse teemal ütles ta, et töökohti tuleb küll juurde, kuid töötute arv jääb siiski märkimisväärseks. Tööpuuduse leevendamine on praegu üks suuremaid väljakutseid.

"Suur tööpuudus näitab, kui tähtis on inimestele hariduse andmine, sest ehkki noorus on parim aeg õppimiseks, ei saa keegi elus uusi teadmisi omandamata hakkama. Tööturul on nõudlus nende inimeste järele, kes on saanud hariduse, mis on seotud tehnoloogia, loodusteaduste, keskkonna-, info- või nanotehnoloogiaga. Meie riikide konkurentsivõime sõltub meie inimeste haridustasemest ja professionaalsusest," rõhutas Ergma.

Riigikogu esimees tuletas meelde, et järgmisel aastal tähistame Balti riikide iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva. Sel puhul on 20. augustil Tallinnasse oodatud Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide spiikrid ja teised tähtsad külalised. "20 aastaga, mis võrdub ühe inimpõlvega, on saavutatud kõik meie suured eesmärgid nagu liitumine ELi ja NATOga. Sellega on lõppenud meie üleminekuperiood. Seega ei tohi oma ebaõnnestumisi ning vigu enam õigustada raske mineviku ega 50 aastat kestnud Nõukogude okupatsiooniga. Tuleb julgelt vaadata ettepoole ja seada uusi tulevikusihte."

Kõneldes Balti Assambleest märkis ta, et selle töö peab muutuma sisuliselt tõhusamaks, relevantsemaks ja nähtavamaks oma kodanikele. Üheks võimaluseks on üleminek seniselt delegatsioonide põhiselt suhtlemiselt parlamendikomisjonide vahelisele tihedamale suhtlemisele ning veelgi koordineeritumalt ja rohkem väärtustada toimivat parlamentaarset koostööd. Samuti tuleb tugevdada Põhjamaade-Balti (NB8) formaati. Selle tihedam koostöö välis- ja kaitsepoliitikas tagab suurema poliitilise mõju.

Et Eestile on 2011. aasta ka Balti Assamblee eesistumise aasta, siis informeeris Ergma Balti Assambleed tähtsamatest valdkondadest tuleval aastal. Nendeks on koostöö regionaalse energiaturu arendamise ja energiavarustuse julgeoleku vallas, teadmistepõhise majanduse edendamine ning infrastruktuuri arendamine, sealhulgas Rail Baltica, Via Baltica, transport ja transiit.

Balti Assamblee arutab tänasel istungil veel mitmeid majandus- ja sotsiaalteemasid. Riigikogust osalevad selle töös delegatsiooni juht Trivimi Velliste ja asejuht Mailis Reps ning liikmed Peep Aru, Helle Kalda, Mart Jüssi, Sven Sester ja Vladimir Velman.