Aasta lõpuni kogutakse selle kohta lähemaid andmeid ja alles seejärel saab teha mingeid otsuseid, ütles riigikogu esimehe abi Tiit Leier siiski, et neljapäevast ei muutu liisimises midagi, kirjutab SL Õhtuleht.

“Ühelt poolt on see lubatud. Seni pole kokkulepet, mida siis tohib ja mida mitte,” viitas Leier ja ütles, et paremal juhul võib seadusemuudatus arutusele tulla kas detsembris või jaanuari alguses.

Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg arvab aga, et autoliisingute teema võetakse tõsiselt käsile. Kreitzberg tunnistas, et ta ise autot liisinud pole.

“Mulle hakkab tunduma, et eelmine süsteem oli parem — et ehkki kulud olid ebaselgemad ja lahti kirjutamata, ei tulnud autoliising siis kõne alla,” võrdles Kreitzberg esinduskulude varasemat ja nüüdset kasutamist. Samas ütles ta end arvavat, et esindamine kuulub riigikogulase ameti juurde. “Kuigipalju seda esinduskulu siiski on,” vihjas ta vajadusele raha saada. “Võimalus on vaadata üle esindustasude reglementeerimine ja proovida autoliising sellest välja pukseerida.”

Samas ütles Kreitzberg, et vaevalt riigikogu, kus pooled liikmed autot liisivad, otsustab oma õigusi kärpida. “Mul on kuri kahtlus, et revolutsiooni me sooritada ei suuda. Ma ei kujuta ette, et riigikogulased oma palgast autoliisingut maksma nõustuksid,” ütleb ta.

SL Õhtulehe teada on kaalumisel ka variant, et kolme esimese valimisringkonna ehk kõigi Tallinnas valitud saadikute hüved kaotatakse. Siis jääksid maksumaksja kulul saadud personaalsõidukist ilma keskerakondlased Nelli Privalova, Olev Laanjärv, Enn Eesmaa, reformierakondlane Jürgen Ligi, rahvaliitlane Mart Opmann, mõõdukas Katrin Saks, Res Publica liikmed Elle Kull, Andres Kork ja Tiit Matsulevitš.

SL Õhtulehe arvestuste järgi on iga saadik kulutanud sõitudele keskmiselt 3000 krooni kuus. Kui aluseks võtta puhtalt kütusekulu, peaks iga saadik päevas sõitma maha 125 kilomeetrit. Samas võiksid kõik saadikud selle raha eest sõita iga päev bussiga Tartu ja tagasi.