Erarakenduskõrgkool ei saanud ministeeriumilt õppe õigust
Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et hinnangutes välja toodud riskid on kaalukad. „Lisaks julgeolekuga seotud probleemidele on suur küsimärk kooli jätkusuutlikkus, kui tulevaste tudengite õppima asumine sõltub elamisloa saamisest. Lõppkokkuvõttes seaksime ohtu üliõpilaste õigused, sealhulgas õiguse saada kvaliteetset kõrgharidust,“ ütles Reimand.
NSHI taotles inglisekeelse õppe läbiviimise õigust rakenduskõrgharidusõppes isikuteeninduse õppekavagrupis. Kõrgkool nägi oma üliõpilastena valdavalt välisüliõpilasi, kellest suur osa tulnuks kolmandast riikidest.
Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu tõi välja, et rahvusvaheline üliõpilaskond ei taga veel iseenesest õppekava rahvusvahelisust. Vaja on selgelt määratleda rahvusvahelisuse olemus ja ulatus, töötada välja kõrgkooli finantsriskianalüüs ja riskide juhtimise kava. EKKA hinnangul ei ole selgust ka värvatavate õppejõudude profiilis ja kogemustes.
Kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste arvu olulise suurenemisega kasvaks siseministeeriumi hinnangul oht Eesti sisejulgeolekule ning töökoormus õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele.
Õppe õigust taotlenud kõrgkool plaanis õpet hotelliteeninduse ja –majanduse õppekaval. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosis aastani 2021 ei nimetata majutust, toitlustust ja turismi tööjõupuudusega valdkondadena.
Ministeerium tugineb õppe õiguse andmisest keeldumisel Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri ekspertiisile ja siseministeeriumi hinnangule.
Isikuteeninduse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppes on praegu õppe õigus Eesti Ettevõtluskõrgkoolil Mainor ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledžil, mõlemad pakuvad õpet eesti keeles.
