„Kiirustades ja kärpepoliitikat ellu viies on mindud kõige tundlikuma ühiskonna grupi - laste - kallale. Seda ilma korrektsete mõjuanalüüsideta ja erakoole ühendavate katuseorganisatsioonidega läbi rääkimata,“ teatas erakoolide lapsevanemaid esindav Kalev Roosiväli täna.

Täna kehtib erakooliseadus, mis kohustab vabariigi valitsust, läbi omavalitsuse, osalema erakoolide tegevuskulude katmises. Haridus- ja teadusministeerium plaanib seadusemuudatusega alates 1. septembrist 2016 sellest kohustusest taganeda ja muuta erakoolide tegevuskulude maksmine kohalikele omavalitsustele vabatahtlikuks. Selle sammuga võetakse turvatunne ära igalt erakoolis õppivalt lapselt ja tema perekonnalt, teatasid erakoolide lapsevanemad.

„Kui kohalik omavalitsus otsustab tegevuskulusid mitte maksta, toob see kaasa õppemaksu mitmekordse tõusu või kooli sulgemise. Selle sammuga veeretatakse probleemi lahendamise lapsevanemate õlgadele,“ põhjendas Roosiväli.

Tema sõnul kulub juba praegu erakoolis õppiva lapse peale maksumaksja raha tunduvalt vähem kui munitsipaal- või riigikoolis, sest koolihoone ja tugiteenuste kulud kaetakse erakoolis õppemaksust, munitsipaal- ja riigikoolis aga maksumaksja taskust. 2014 aasta andmetel maksab maksumaksjale ühe õpilase õppimine riigikoolis 360 eurot kuus, munitsipaalkoolis 314 eurot kuus ja erakoolis 221 eurot kuus.

Erakoolis õppiv laps ei ole rikaste vanemate laps ja erakooli omanike eesmärk ei ole teenida kasumit. Erakoolid on loodud kodanikualgatuslikus korras, et pakkuda oma lastele koolikeskkonda, mis toetab neile olulisi väärtusi, haridusmeetodeid ja maailmavaadet (religioosseid, eri- ja alternatiivpedagoogilisi jne). Selle nimel on need pered valmis keskmiselt 90 eurot kuus õppemaksuks kokku hoidma, kuid maksete suurenemine käiks üle jõu, muretsevad lapsevanemad.

„Seaduse jõustudes on paljud sunnitud vastu tahtmist kooli vahetama. Munitsipaalkoolides ei pakuta näiteks kristliku või Waldorf-suunitlusega õpet. Erakoolide sulgemine piirab lapsevanemate põhiseadusest tulenevat õigust omada oma lapse hariduse osas valikuõigust.

Haridusministeeriumis on Exceli tabelis kerge tõsta laps ühest tabelist teise ehk ühest koolist teise, tegelikus elus tähendab see psühholoogilist traumat lapsele ja tema perekonnale. Maksumaksja rahast eraldatud haridustoetus peaks käima iga lapsega kaasas, olenemata sellest, millises koolis ta õpib,“ lisab Roccal al Mare kooli lapsevanem Katrin Tibar.

„Jutud sellest, et erakoolide omanikud teenivad endale kasumit, on vale. Näiteks Rocca al Mare Kool tegutses esimesed 12 aastat kahjumiga ning edasi oleme kogu raha suunanud kooli arendustegevusse. Me oleme koheselt valmis Rocca al Mare kooli vormistama ümber mittetulundusühinguks,“ räägib Rocca al Mare kooli nõukogu esimees Hannes Tamjärv.

Eestis on tänase seisuga 48 erakooli, millest 42 on SA-d ja MTÜ-d ja 6 on äriühingud.

„Poliitikud tähtsustavad regionaalarengut ning kodanikualgatust ja selle vajalikkust ühiskonnas, samas pärsib plaanitav seadusemuudatus mõlemat. Just erakoolid on olnud Eesti haridussüsteemi innovaatorid – tuues haridusellu nii e-kooli, kujundliku (kirjeldava) hindamise, integreeritud õppe, arenguvestlused jm,“ lisas Tamjärv.

Haridusministeeriumi kommentaar

Partnerid on andnud erakoolide artiklis veidi eksitavat infot ning jätnud mõne asja puutumata. Riik annab iga õpilase eest erakoolidele haridustoetust nagu ka kohalikele omavalitsustele. Siin muutust pole plaanis. See teotus moodustabki enamike erakoolide eelarvest poole või lausa rohkem.

Partnerid on ekslikult kirjutanud artiklis seadusesättest, mida tahetakse muuta. Artiklis mainitu on erakoolide ootus, mitte praegune seadus:

• Täna kehtib erakooliseadus, mis kohustab vabariigi valitsust, läbi omavalitsuse, osalema erakoolide tegevuskulude katmises

Teema on seotud sellega, et 2011 tegi riigikogu omavalitsustele kohustuslikuks ka erakoolide tegevus- ehk majanduskulude toetamise. Riigikohus otsustas, et seda ei saa teha omavalitsustele kohustuslikuks. Enne 2011. aastat oli omavalitsustel vabatahtlik. Nüüd on erakoolidel ootus, et riik kirjutaks seadusesse, et neile ollakse kohustatud tegevuskulude toetust riigieelarvest maksma, kui omavalitsustele muutub see taas vabatahtlikuks. Selle kõige esmane tulem oleks, et erakoolide õpilaste pearaha on 50% suurem kui munitsipaalkooli õpilase pearaha. Samuti pole küsimus riigi kokku hoius, vaid partnerite soovis saada riigieelarvest lisaraha ehk toetust, mida koolide peamised pidajad, omavalitsused ei saa.

Samuti on artiklis natuke vale erakoolide number – teema puudutab 47 (teatud kriteeriumide järgi ka ainult 46) erakooli, mitte 48.