Võin julgelt öelda, et ükski erakool Eestis ei teeni ega hakka kunagi teenima kasumit,” kinnitab Rakvere Eragümnaasiumi omanik Anne Nõgu Postimehele.

“Kasumist ei maksa rääkidagi, võin kinnitada, et omanikud on koolile raha pidevalt peale maksnud,” nendib Audentese Erakooli direktor Gled-Airiin Saarso.

Koolipidamise kahjumlikkust möönab ka Hannes Tamjärv, Rocca al Mare Kooli üks omanikest. “Vaatamata õppemaksudele on meie igapäevane tegevus siiski miinuses ja kooli omanikel on tulnud lisaks esialgsele 80-miljonilisele investeeringule viie tegevusaasta jooksul veel umbes seitse miljonit krooni lisaks leida.”

Eesti 27 üldharidusliku erakooli hulgas on nii religioosse taustaga koole, waldorfkoole kui ka mitmeid õppeasutusi erivajadusega õpilastele.

Gled-Airiin Saarso tõdeb, et riik on investeerinud haridusse järjest rohkem, õpetajate palgad tõusevad ja õppevahendid muutuvad kaasaegsemaks. “Praeguste õppemaksude juures ei jõua me seda võidujooksu enam kaua kaasa teha.”

Ta nõustub seetõttu õppemaksu kaotamise kavaga, mille järgi hakkaks riik maksma täistoetust ja riikliku õppekava ulatuses õppimine on tasuta.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets sedastab, et kui kui erakool pakub kvaliteetset haridust, tuleb teda kohelda võrdselt munitsipaal- ja riigikoolidega. Tema sõnul ei ole haridusreformi eesmärk erakoolidele ebaõiglaselt palju raha maksta, vaid anda igale vanemale võimalus valida oma lapse jaoks parim kool, on see siis era- või munitsipaalkool.

Maimetsa sõnul teeb riik praegu rikaste ja vaeste vanemate lastel vahet. Kui riigi ja omavalitsuste toetus erakoolidele suureneks võrdväärseks munitsipaalkoolidega ning õppemaks kaoks, ei hakkaks erakoolis käima ainult Tallinna rikkurite lapsed, vaid iga vanem saab lapse panna erakooli, leiab Maimets.

Haridusministri sõnul sunniks konkurents ka tavakoole rohkem pingutama ja kokkuvõtteks tõuseks hariduse kvaliteet.