Erakonnad peavad noorte tööpuuduse vähendamisel võtmeküsimuseks haridust
Isamaa ja Res Publica Liitu debatil esindanud Urmas Reinsalu leidis, et noorte tööpuuduse puhul mängivad rolli kaks olulist faktorit – ühelt poolt on Eestis kõrghariduses osalevate noorte hulk väga suur, tihti otsivad nad tööd, et rahastada oma õpinguid. Teisalt aga on noorte tööpuudus kõrge seetõttu, et paljud noored on katkestanud oma koolitee juba enne põhihariduse omandamist.
“Esiteks peab noortel olema võimalus keskenduda õpingute ajal õppimisele,” ütles Reinsalu, viidates IRLi tasuta kõrghariduse lubadusele. “Ja teiseks tuleb erinevate programmide kaudu aidata noortel jätkata kooliteed ning anda neile konkreetses valdkonnas elukutse,” selgitas Reinsalu.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tõdes samuti, et hariduse ja elukutseta noorte lihtsad töökohad tekivad kiirelt, aga kaovad samuti kiirelt.
“Seevastu spetsiaalset väljaõpet nõudvad keerulisemad ja kõrgemat väärtust tootvad töökohad on püsivamad. SDE peab vajalikuks kahekordistada tööturumeetmetesse suunatavad vahendid, et noor saaks mitte lihtsalt mistahes töökoha, vaid väärika, tema võimetele vastava ja talle meeldiva elukutse,” ütles Nestor.
Nestori hinnangul on nii noorte kui üldise tööpuuduse puhul tähtis ka see, et kõigile abivajajatele oleks tagatud piisavas ulatuses töötuskindlustushüvitis.
“Inimesel peab olema tagatud toimetulek ajal, kui ta püüab leida endale sobivat tööd või omandada ametit. Samuti tuleb pöörata tähelepanu heitunute tagasitoomisele tööturule – see investeering on küll kallis, aga veel kallim on tagada heitunud töötule toimetulekut,” tõdes sotsiaaldemokraat Nestor.
Teine debatil osalenud IRLi poliitik Liisa Pakosta rõhutas noorte tööpuudust kommenteerides, et lisaks riigi poolt tehtavale on oma roll noorte tööle aitamisel ka tööandjatel. “Meie peame vajalikuks, et tööandjad võtaksid rohkem tööle töötuid noori ja annaksid neile tööks vajalikku koolitust – selleks võiks tööandjaid motiveerida näiteks sotsiaalmaksu soodustused,” rääkis Pakosta.
Riiklik pensionisüsteem vajab muudatusi
Reformierakondlase Taavi Rõivase sõnul on selge, et tänane pension ei ole piisavalt suur, kuid see on maksimaalne Eesti riigile jõukohane tase. “Kriisi ajal on pensioni suhe keskmisesse palka tõusnud, sest palgad üldiselt vähenesid ja pensionid jätkasid kasvamist. Nii nagu tänane alampalk ja keskmine palk, võiksid kindlasti ka pensionid olla tänasest märkimisväärselt suuremad. Seepärast peab riik jätkama seda poliitikat, et makstakse välja nii suuri pensione kui võimalik,” rääkis Rõivas.
Keskerakonda esindanud Peeter Laasiku sõnul ei ole põhiprobleem niivõrd pensioni suurus, kui selle arvutamise valemi ebaõiglus. “Ma ei ütleks, et pensionisüsteemi tervikuna muuta tuleks, aga regulatsioon, mille kohaselt pensioni koefitsiendi arvestamisel ei lähe iga töötatud aasta ühe tervikuna arvesse, on valukoht, mida tuleb korrigeerida,” kinnitas ta.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor rõhutas samuti vajadust vähendada pensionivalemi tekitatud ebaõiglust. “Eesti pensionisüsteemi puhul ei saa lähtuda ainult töötaja palga suurusest, sest meie palgalõhed on ebanormaalselt suured. Sotsiaaldemokraadid näevad selle lahendamisel kahte vajalikku sammu – esiteks tuleb pensionikoefitsiendi tõstmisel võtta töötatud aastaid arvesse rohkem kui palka, teiseks tuleb aga tõsta töötasu üleriigilist alammäära.”
IRL poliitiku Liisa Pakosta tõi murekohana esile suurte lõhede tekke pensionides sarnaselt palkadega. “Kui seni oli kõige vaesem ühiskonnakiht üksi elav pensionär, siis täna näeme, et suurim vaesusrisk on lastega peredel, kus üks või mõlemad vanematest on töötud. Seega peame pensionisüsteemi kujundamisel pöörama tähelepanu ennekõike nendele pensionäridele, kes teistega võrreldes kehvemini hakkama saavad,” selgitas ta.
Pakosta erakonnakaaslane Urmas Reinsalu lisas, et pensionide puhul on põhiküsimuseks nende jätkusuutlikkus. “On selge, et pensionikindlustus vajab lisarahastamist ja meie hinnangul on üheks lahenduseks anda tööandjatele võimalus teha sissemakseid töötaja kolmandasse pensionisambasse,” selgitas Reinsalu IRL seisukohti.
Eesti Ametiühingute Keskliit kutsus Riigikogu fraktsioonide esindajad sotsiaaldebatile ”Metsik ida või kuldne lääs?”, et anda erakondadele võimalus selgitada valimisprogrammides kõlanud sotsiaalkaitse arendamise lubadusi.
