Erakonnad lubavad mitmeid põhiseaduse muudatusi
Reformierakond märgib valimisprogrammis, et erakond toetab Eesti põhiseaduse ja põhiseaduslike seaduste järjepidevat akadeemilist analüüsi, et vältida nende põhjendamatut muutmist, kuid hoida riigi alusseadus ja selles sisalduvate väärtuste kaitse ajakohasena. Samas soovib erakond põhiseadusesse viia muudatuse, mis vähendaks valimisaastate arvu, teatas BNS.
Valimisaastaid vähendava eelnõu algatasid Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning roheliste saadikud ka mullu suvel, kuid erakondade hilisemate erimeelsuste tõttu langeb see koosseisu volituste lõppedes teisele ja kolmandale lugemisele jõudmata menetlusest välja. Eelnõu kohaselt oleks 2027. aastast ühele aastale nihkunud märtsis toimuvad riigikogu ja oktoobris peetavad kohalikud valimised ning 2029. aastast hakanud ühel aastal toimuma ka juunis peetavad Euroopa Parlamendi ning augustis-septembris aset leidvad presidendi valimised.
IRL soovib valimisprogrammi kohaselt põhiseadusesse viia valitsussektori eelarve tsüklilise tasakaalu nõude, mida erakond üritas põhiseadusesse lisada juba eelmisel aastal. Toona vastav eelnõu Reformierakonna vastuseisu tõttu menetlusse siiski ei jõudnud.
Keskerakond lubab oma valimisprogrammis teha põhiseadusesse muudatuse presidendi otsevalimiseks ning ka rahvaalgatuse võimaluse seadustamiseks. Keskerakonna saadikud on vastavaid eelnõusid algatanud ka varem, viimati 2008. aasta veebruaris, mil esitatud eelnõu oleks andnud kodanikele võimaluse algatada eelnõusid sõltumata riigikogus esindatud erakondade osalusest. Sama aasta aprillis esimese lugemise läbinud muudatus langeb tänavu kevadel koosseisu volituste lõppedes menetlusest välja.
Rahvaalgatuse ja presidendi otsevalimise ideele avaldab riigikogu valimiste programmis toetust ka Rahvaliit, kes ühtlasi soovib algatada arutelu põhiseaduse muutmist eeldava ettepaneku üle vähendada riigikogu liikmete arvu ja siduda nad oma mandaadiga ning korraldada ümber riigikaitse.
Lisaks käsitlevad Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit oma valimisprogrammis president Toomas Hendrik Ilvese esitatud ja 2008. aasta algul praeguse koosseisu toetuse pälvinud põhiseaduse muudatust, millele peab lõpliku heakskiidu andma järgmine parlamendikoosseis. Muudatus jätab põhiseadusest välja viite kaitseväe juhatajale ja ülemjuhatajale ning selle jõustumisel tuleb riigikogul kehtestada eraldi seadusega kaitseväe juhtkonda kuuluvate inimeste ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord. Praegu nimetab kaitseväe juhataja presidendi ettepanekul riigikogu.
Kui Reformierakond kinnitab valimisplatvormis, et toetab riigikaitseliste põhiseaduse muudatuste vastuvõtmist, siis Keskerakond ja Rahvaliit avaldavad mõlemad toetust hoopis kaitseväe juhataja institutsiooni jätmisele põhiseadusesse.
Märtsis valitavas riigikogus läheb eelnõu esimesel lugemisel lõpphääletusele, kus see vajab vastuvõtmiseks vähemalt kolme viiendiku saadikute toetust.
