Erakonnad kahtlevad Keskerakonna siiruses
“Rahvaalgatuse sätestamist on ennegi arutatud, kuid see pole riigikogu enamuse toetust leidnud. Iseenesest on probleem muidugi olemas, ent kahtlen, kas Keskerakonna ajastus see eelnõu just nüüd välja käia tuleneb ikka vaid puhtast tahtest rahvaalgatus põhiseaduses sätestada,” ütles Männik. “Kindlasti on keskerakondlased silmas pidanud lähenevat euroreferendumit, et sellele taas vürtsi lisada.”
Reformierakonna aseesimehe, riigikogu õiguskomisjoni esimehe Märt Raski hinnangul on rahvaalgatuse teema taastõstatamine hea. “Loodan, et see diskussioon tasakaalustab suundumust, mida võiks nimetada Eesti tüürimiseks ametnikeriigi poole, mille viimaseks näiteks on välja pakutud ettepanek sõlmida ühiskondlik kokkulepe,” ütles ta.
“Tegemist on tõsise riigiõigusliku diskussiooniga, mis on suunatud rahva otsustusvõime suurendamisele. Täna on põhiseaduse järgi rahval kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks võimalust: riigikogu valimised ja rahvahääletus. Kolmas võimalus, presidendi otsevalimine, on menetluses,” selgitas Rask. “Tervitada tuleb võimalust siia kõrvale seadustada ka rahvaalgatuse võimalus, mis pole tegelikult uus, vaid hästiunustatud vana idee.”
Isamaaliidu aseesimees, põhiseaduskomisjoni liige Andres Herkel ütles BNS-ile, et ei saa kritiseerida põhimõtet anda kodanikele seaduste algatamise võimalus. “Iseasi on see, kas siiani hästi toiminud põhiseadust on õige hakata lappima, kui põhiseaduse üldtoime on olnud hea. Ma kahtlen selles, kas üksikküsimuse juurde tulemine on õige,” ütles Herkel.
“Tallinna linna põhimääruses on rahvaalgatuse võimalus sätestatud ning käesoleva aasta jaanuaris üritas Isamaaliit algatada ka eelnõu Stroomi metsa läbiva tee rajamise küsimuses, kuid Keskerakonna juhitav linnavalitsus lükkas selle tagasi põhjusel, et kõigi allakirjutanute nimed polnud selgelt loetavad,” rääkis Herkel. “Kui Keskerakond nüüd rahvaalgatuse sätestamise ideega välja tuleb, tahaks ma uskuda, et see põhiseaduse muutmise soov ka siiras on.”
Res Publica fraktsiooni meedianõunik Alari Rammo ütles BNS-ile, et erakond pole seni vajalikuks pidanud uue põhiseadusliku doktriini kehtestamist. “Ideed võib muidugi kaaluda, iseasi kuivõrd sellel reaalset rakendust oleks,” ütles ta. “Tekib küsimus, kas Keskerakond ei suuda oma valijate huve ise esindada — millest muidu soov oma tööd valijatega jagada,” küsis Rammo.
Mõõdukate erakonna pressiesindaja Olari Koppel ütles BNS-ile, et erakond kujundab seisukoha edaspidi, kuna seni pole teemaga veel tutvutud.
Eelnõu kohaselt võib vähemalt 25 000 hääleõiguslikku kodanikku algatada seaduse eelnõu. Praegu annab põhiseadus selle õiguse riigikogu liikmele, fraktsioonile, komisjonile ning valitsusele, põhiseaduse muutmiseks ka presidendile.
Rahvaalgatuse korra peaks sätestama vastav seadus.
Keskerakonna hinnangul on rahvaalgatuse võimaldamine presidendi otsevalimise kõrval olulisim põhiseaduse muudatus, mis aitaks ületada lõhe rahva ja riigi vahel, muuta seadusandluse rahvakeskseks ning seega ka usaldusväärseks.
