Erakondade valvekoer ERJK pole kunagi ühtegi kohtuasja kaotanud. Kõige rohkem on nendega kohtupinki kulutanud Keskerakond, kellel on pooleli kolm kaasust

 (131)
Linna ekraan -  Savisaar kutsub Nõmme staadionit avam
Linna ekraan - Savisaar kutsub Nõmme staadionit avamFoto: Sven Arbet

Valitsuserakondade algatatud eelnõus on Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni (ERJK) kaotamise põhjendustena toodud selle vähene professionaalsus ja oht, et asutus ei ole sõltumatu. Ühtegi fakti või konkreetset etteheidet ei ole eelnõu algatajad Priit Sibul (Isamaa), Kersti Sarapuu (Keskerakond) või Siim Pohlak (EKRE) avalikkusega jaganud.

Faktid ja valitsuserakondade ettekääne erakondade järelevalve laiali saata kõnelevad aga teist keelt.

Alates selle loomisest 2011. aastal on ERJK teinud kokku 82 ettekirjutust. "Komisjon ei nõua trahve, ettekirjutuste eesmärk on taastada seaduslik olukord," kommenteerib komisjoni aseesimees Kaarel Tarand.

See tähendab, et erakonnad peavad ettekirjutuste kohaselt tagasi maksma selle summa, mille saamine on olnud ebaseaduslik - kas läbi keelatud annetuse või avalikke vahendeid kasutades.

Näiteks rahastas Keskerakond 2013. aasta KOV valimistel Tallinna linna eelarvest isikureklaami, kus Hiiu staadioni avamise plakatil ilutsesid trummidega keskerakondlased Jaanus Mutli, Edgar Savisaar ja Arvo Sarapuu. Teisiti on see tuntud ka kurikuulsa "Tallinn liigub" kampaaniana, mille eest Keskerakond pidi linnale Savisaare eest tagasi maksma 120 000 eurot.

Samadel valimistel reklaamis Keskerakond avalikku raha kasutades plakatitega Tallinna linnaosavanemaid Priit Kutserit ja Karin Tammemäed.

Eelmisel aastal pidi Tallinnale tagasi tuhandeid eurosid Stolitsas avaldatud viie artikli eest.

Seotud lood:

Kõigil 82 ettekirjutusel, mis ERJK on aastate jooksul teinud, pole otsest seost rahaga. Tarandi sõnul on olnud ka muid küsimusi ja kaebusi, mis on lahendatud või lahendunud ka ettekirjutusteta. "Ja neid, mille puhul, komisjon pidanud tõdema, et tal ei ole pädevust ehk seaduslikku alust menetluse läbiviimiseks," tõdeb Tarand.

Ettekirjutustes ebaseaduslikuks annetuseks loetud ja tagasimaksmisele kuuluvad summad on olnud vahemikus 200 eurot kuni 220 000 eurot. Pooleli on umbes miljonieurone kohtuvaidlus ettekirjutuse üle, mille keskmes on Keskerakonna rahastamine Paavo Pettai ja OÜ Midfield kaudu 2009. aastast kuni 2016. aastani.

Kohtus on ettekirjutusi vaidlustanud peamiselt Keskerakond ja selle liikmed, kuid ka erakond Eestimaa Rohelised. ERJK ja Keskerakonna vahel on hetkel käimas koguni kolm kohtumenetlust.

Esimene on eelpool mainitud Midfield OÜ juhtum, milles Keskerakond vaidlustas komisjoni ettekirjutuse keelatud annetuse tagastamiseks ettevõttele kohtus ja sai esialgse õiguskaitse. Midfield kaasati halduskohtumenetlusse. Seejärel esitas Midfield hagiavalduse Keskerakonna vastu maakohtule, millega seoses küsis halduskohus poolte seisukohti haldusmenetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas jõustunud kohtuotsuseni. Komisjon oli peatamise vastu, Keskerakond soovis haldusmenetluse peatamist. Kohus peatas käesoleva aasta 15. veebruari määrusega haldusmenetluse kuni tsiviilasjas menetluse lõppemiseni. Komisjon vaidlustas halduskohtu määruse haldusmenetluse peatamiseks omakorda ringkonnakohtus. Ringkonnakohus otsustas, et haldusmenetlust peab siiski lubama ning planeeritud kohtuistung on septembris.

Teine Keskerakonna kohtuasi puudutab PBK saatesarja "Russkii vopros" saated perioodil 02.09.2017-14.10.2017. Komisjon algatas menetluse Keskerakonna suhtes erakonnaseaduse võimaliku rikkumise tuvastamiseks, mis seisneb erakonna valimispropaganda tegemises avalike vahendite arvelt. Komisjon tegi erakonnale ettekirjutuse keelatud annetuse tagastamiseks, mille täitmise tähtaeg oli 19. november 2018. Keskerakond vaidlustas ettekirjutuse kohtus ja sai esialgse õiguskaitse. Halduskohus otsustas möödunud aasta 15. novembril jätta Keskerakonna kaebuse rahuldamata, mille järel esitas Keskerakond apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus otsustas käesoleva aasta 30. aprillil jätta kaebus rahuldamata ning ettekirjutus jõusse. Hetkel pole teada, kas Keskerakond on otsuse riigikohtusse edasi kaevanud või mitte.

Kolmas juhtum puudutab Keskerakonna sularahajääki. 2017. aasta 14. veebruaril tegi komisjon ettekirjutuse, milles nõuti keelatud annetuse (anonüümse) summas 110 000 eurot kandmiseks riigieelarvesse ja mille täitmise tähtaeg oli 15. märts 2017. Keskerakond vaidlustas ettekirjutuse kohtus ja sai esialgse õiguskaitse. Halduskohus otsustas jätta erakonna kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks rahuldamata, samuti ringkonnakohus. Keskerakond esitas kassatsioonkaebuse. Kohtumenetlus on hetkel käimas.

Tarand rõhutab, et kõigis ehk sajas protsendis kohtuvaidlustes on kõigi astmete kohtud jätnud jõusse ERJK ettekirjutused. Kaebajad ei ole oma tahtmist saanud.

"Sellest võiks järeldada, et komisjoni ettekirjutused on olnud kaalutud ja erapoolikuse komponendita ning professionaalselt koostatud," sõnab Tarand.

"Komisjoni töökorrast ja protokollidest tuleb selgelt välja, kuidas küsimusi arutatakse ning milline on otsuste tegemise kord," ütleb ta. Otsused on alati saanud koosseisu häälteenamuse ehk on teisisõnu Tarandi sõnul esinduslikud. "Minu 9 aastat praktikat kinnitab, et komisjoni töös on alati rangelt silmas peetud iga liikme isiklikku otsustusvabadust," lisab ta.

Lisaks kohtuasjadele on ERJK-l ka muid pooleliolevaid menetlusi, mis on algatatud, kuid mille osas käib alles tõendite kogumine ning ärakuulamine ning kus ettekirjutuseni ei ole jõutud.

Küsitlus #118543