Erakondade rahastamist kontrolliv Ojasalu: näen poliitikuid, kes tahavad sotside teleraha teemat hoida, näitamaks, et kõik on rikutud
Riigikogu juurde loodud erakondade rahastamist kontrolliva komisjonu juht Ardo Ojasalu ütles Delfile, et veel pole kindel, et palju laineid tekitanud SDE erakordselt soodne telereklaam ei pääse komisjoni ametlikku uurimisnimekirja. Esmalt tuleb vaid piisavalt eeltööd teha.
Kas mõistate pahameelt ja imestust, et teie komisjon ei alustanud SDE ja nende soodsa telereklaami anatoomia uurimist?
Tegelikkus on selline, et komisjon pigem alustas SDE reklaamkampaania kulude uurimist Eesti Ekspressis artiklis avaldatud teabe alusel. Mais toimunud ERJK koosolekul oli see teema arutlusel ja komisjoni aseesimees sai ülesande uurida, millist teavet ja millistelt monitooringfirmadelt on võimalik hankida ning milliseid kulusid see kaasa toob.
Samuti seda, kas eelmiste valimiste kohta on andmed säilinud ning ettevaatavalt ka järgmiste valimiste osas, mida oleks komisjonil võimalik tellida, et monitooringfirma juba kampaania ajal mõõdaks komisjoni tellimuse alusel erinevate erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide kohta avaldatavat tasulist infot (reklaame). See otsus oli üksmeelne. Lähtekohaks sellise otsuse langetamisel oli tõsiasi, et Ekspressi artiklis avaldatud teave ei ole komisjoni jaoks veel absoluutne tõde ja komisjon peaks ise veenduma, et arvestatav disproportsioon või kõrvalekalle eksisteerib. Ka see lähtekoht oli kõigile komisjoni liikmetele mõistetav. Seega sisulistest asjaoludest lähtudes ja kontrollimise õigusliku vettpidavause tagamiseks sai asjale antud nö. "eelmenelus", mille tulemustest lähtuvalt saaks otsustada, kas olemasolevaid andmed on otstarbekas hankida ning nende andmete analüüsi tulemusena tuleb otsustada, kas on põhjust SDE või mõne teise erakonna osas midagi täiendavalt kontrollida.
Juuni koosolekult puudus aseesimees Kaarel Tarand (ta oli sellest komisjoni ette teavitanud), kes oli määratud asja lähemalt uurima ning seetõttu tegin ma koosoleku juhatajana ettepaneku, et tulla selle teema juurde järgmisel ERJK koosolekul juulis. Keegi kohalolnutest vastu ei vaielnud, ka need mitte, kes täna käratsevad. Seega edasilükkamine oli puhttehniline, mingeid sisulisi argumente juuni koosolekul ei arutatud. Tarand oli saatnud oma seisukoha kirjalikult komisjoni meililisti, kuid seni, kuni komisjon ei ole seda arutanud ega selles osas otsust langetanud, on see vaid ühe komisjoni liikme seisukoht, kuid mitte komisjoni seisukoht. Seega otsust, kas kontrollida või mitte ei ole veel langetatud. Eelöeldu tuleneb ERJK kui kollektiivse organi õiguslikest alustest ja komisjoni töökorrast. Töökorraga on kursis kõik komisjoni liikmed, seega ebaõige info avaldamine saab olla vaid tahtlik.
Ma mõistan mõne komisjoni liikme soovi tekitada avalikkuses ebaõige ettekujutus sellest, mida komisjon teeb või tegemata jätab. ERJK on küll oma õiguslikult olemuselt kontrollorgan, mis ei peaks olema seotud igapäevase poliitikaga ja ta peaks vaid tegelema faktipõhise menetlusega, siiski on viimase aja praktika kujunenud selliseks, et parteipoliitika murrab vägisi uksest sisse. Mind juba korra varem süüdistati valetamises (mis oli alusetu) ja seetõttu pole üllatav ka see, et hetkel püütakse mind süüdistada selles, et komisjon ei ole erapooletult juhitud. Ka see väide on vale. Komisjon ei ole üheski SDE-d puudutavas küsimuses langetanud ühtegi otsust hääletamise teel, veel vähem napi häälteenamusega, kõik otsused on olnud konsensuslikud. Seega pole olnud isegi võimalust midagi "kallutada".
Kogu tendentslik kära antud teema ümber on pigem valusas olukorras erakondade paaniline vajadus hoida üleval teemat, mis juhiks neilt tähelepanu kõrvale ja tekitaks illusiooni, et kõik on üht viisi rikutud ja nii ei ole nende patt sugugi suurem ega erilisem kui mõnel teisel. Samas pole isegi veel selge, kas "teema" üldse on või ei ole. Aga illusoorse efekti loomiseks piisab ka sellest, et on kumu.
Teisest küljest võib see olla ka katse komisjoni liikmeid ajakirjanduse kaudu mõjutada, et saavutada otsus, mis kahtlustusi pikemat aega üleval hoiab. Ma siiski usun, et kõik ERJK liikmed otsustavad oma siseveendumuse põhjal ja ei lase end segada poliitilisel käral.
Kas võrdse kohtlemise printsiibi alusel oleks juba pidanud SDE teleraha paljudele arusaamatult soodsat kulutamist siiski uurima, et õhku ei jääks kahtlusi?
Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt tuleb kontrollida kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid samadest printsiipidest lähtuvalt. Seda komisjon on seni ka teinud. Valdav enamus otsuseid on olnud konsensuslikud ja ma usun, et teeb ka edaspidi.
Kui on olnud põhjus alustada kontrollimist, siis seda on ka tehtud, kui kontrollimiseks ei ole põhjust, siis kontrollimist ka ei tehtud (näiteks ei kontrollinud ERJK Reformierakonna persoonide propageerimist riikliku rahastamise saanud teemafilmide kaudu, kus samuti ERJK käivitas "eelmentluse" täpsema teabe kogumiseks ning kus hiljem ettekande põhjal võeti otsus vastu).
Seega esmalt tuleb selgeks teha, kas SDE on objektiivselt olukorras, mis vajab kontrollimist. ERJK ei saa ainuüksi sel põhjal, et ajakirjanduses oli artikkel, teha otsut, sest sellist otsust on kerge vaidlustada ja ERJK-l puuduksid mistahes andmed ja algdokumendid, et hiljem oma seisukohta selgitada või kaitsta (näiteks kohtus oleks kaotus tõendamatuse tõttu kindel).
Võrdse kohtlemise printsiibi alusel tuleb ka keelduda kontrollist, kui kontrolliks ei ole alust. SDE ei pea olema a prori kontrolliobjekt vaid seetõttu, et tema liige on ERJK esimees. Samas ma pean õigeks seda, et kui on piisav kahtlus, siis tuleb kontrollida ja eelkõige seetõttu, et kahtlused saaksid ühese kinnituse või need saaksid selgelt ümber lükatud, sest määratlematus on kõige halvem. Seetõttu ongi vajalik eelnevalt saada selgus, millega on antud juhul tegemist.
Kas see (mitteuurimine ja ülesande keerukus) tähendab, et teie komisjonile oleks rohkem inimesi ja/või raha, et jõuda oma tööga sügavamale?
Ei tähenda. ERJK pole veel otsustanud, et me ei uuri. Kui on selleks on alus, siis uurime. Esialgu ei näe ma vajadust, et selleks peaks rohkem inimesi olema. Valimiskampaania ajal võib-olla on vaja tellida monitooringuid, kui palju see maksma läheb, peab selguma Tarandi ettekandest ning siis saab ka selgeks, kas me saame piisavalt kampaaniareklaame jälgida või on selleks vaja lisaraha.
Ma aga ei usu, et jooksva eelarve aasta sees saaks ERJK täiendavat raha, selleks peaks Riigikogu muutma 2013. aasta eelarvet, mis ei ole tõenäoline. Pigem tuleb ERJK-l eelarve piires olla võimalikult efektiivne kontrollija ja leida selleks parimad meetodid. Kui praktika kinnitab, et osutume siiski hambutuks, siis tuleb sellest teha järeldused ja taotleda suuremat raha järgmisteks valimiskampaaniateks.
