“Toiduaineid kontrollitakse, aga reisijaid on ju võimatu kontrollida,” selgitas Kutsar Delfile.

Eestis ei ole olnud Saksamaa kolibakteri tüvega kurjamit kunagi olnud, kuid teistliiki EHEC-tüvedega on möödunud aastate jooksul väiksemaid haiguspuhanguid olnud.

“Need on alati olnud toidumürgituste puhangud, see tähendab, et toiduained on saastunud haigustekitajaga ja teine põhjus on see, et kas toidukäitlejad või toidutarbijad ei ole hügieenireeglitest kinni pidanud.

“Kätepesemine on paraku ikka põhiline selle haigustekitaja kontekstis, sest see on soolenakkuste põhjustaja, ükskõik, kas see on siis Saksamaale iseloomulik tüvi või mõni muu. Nende vältimisel on kätepesemine kõige tähtsam ennetusmeetod,” rääkis Kutsar.

Kutsari sõnul inimene tavapäraselt kolibakteri poolt põhjustatud haigusesse ei sure, kuid Saksamaal on paljud inimesed haigestunud hemolüütilise ureemia sündroomi haigusvormi, mille üheks lõpptulemuseks on neerutalituse lakkamine, mille tagajärjel saabub surm.

Põhilised haigusjuhud esinevad Põhja-Saksamaal

Maikuu teisest nädalast on Saksamaal täheldatud E.coli (STEC) nakkuse järsku tõusu. Haigusjuhud esinevad peamiselt Põhja-Saksamaal.

8.juuni seisuga on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeritud liikmesriikides 722 hemolüütilise ureemia sündroomiga (HUS) juhtu, neist Saksamaal 689. Haigestumistest 19 on lõppenud surmaga, neist 18 surmajuhtu on registreeritud Saksamaal ja üks Rootsis.

Lisaks on teavitatud 2021 STEC nakkuse juhust, neist 1959 Saksamaal, kuuel (6) juhul on haigestumine Saksamaal lõppenud surmaga.

Saksamaal esineva puhanguga seotud HUS ja STEC haigusjuhte on registreeritud Rootsis, Suurbritannias, Hollandis, Taanis, Poolas, Hispaanias, Austrias, Tšehhis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Norras ja Soomes. Haigestunud on peamiselt täiskasvanud, kellest enamus on naised.

Haigustekitajaks on inimesele ohtlikku toksiini tootev enterohemorraagiline koli-bakter. Haiguspuhangu tekkimise täpsed asjaolud on selgitamisel.