Epidemioloog: Ebola ohtu Eestile ei tohi alahinnata

 (29)
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo KutsarFoto: Rauno Volmar

Epidemioloog Kuulo Kutsari sõnul ei tohiks Eestis ebolasse liiga kergelt suhtuda: et haiguse peiteaeg võib olla kuni 21 päeva, on võimalus, et keegi selle kogemata üle piiri Eestisse toob, suur.

„Arvestades seda, kuivõrd ulatuslikult praegu viirus kolmes Lääne-Aafrika riigis – Guineas, Libeerias ja Sierra Leones – on levinud ning kui ohtlik on see viirus inimesele, kui suur on meie vastuvõtlikkus ja kuidas ta levida võib, ei saa me seda ohtu alahinnata,“ ütles Kutsar Delfile.

„Võttes arvesse, et neid riike külastanud inimesed, ja mitte ainult Eesti kodanikud, vaid ka välisriikide kodanikud, võivad Eestisse selle haiguse sisse tuua, on oht kindlasti olemas,“ kommenteeris arst. Kutsari sõnul on haiguse peiteaeg kuni 21 päeva ja selle aja jooksul haigusnähtuseid inimesel ei esine. „Kui inimene ilma haigusnähtuseta riiki siseneb ja jääb tõeliselt haigeks siin, siis võidakse see haigus ju meile siia sisse erandina tuua,“ selgitas Kutsar.

Seotud lood:

Epidemioloogi sõnul ei ole ebola väga kõrge nakkusohtlikkusega haigus. „Ebolaviirus on selline, kus ühelt haigelt inimeselt võib haigus edasi kanduda 1 kuni 4 inimesele. See on samasuguse nakkusohtlikkusega, nagu näiteks meil hästi tuntud HIV-nakkus,“ rääkis Kutsar.

Teadlase sõnul on viirus vähese nakatumisohuga eeskätt selle tõttu, et ebolanakkus ei levi õhu kaudu ja piisknakkusena. „Juhul, kui sisse tulev inimene on juba nakatunud, ja juhul, kui meie tervishoiuvõrk suudab ta kiiresti ning nõuete kohaselt isoleerida ja kõik tervishoiutöötajad arvestavad nakatumisohuga, töötades või ravides seda viirust, siis võib juhtuda, et haiguse levik väljaspoole haiglat rahva sekka on välditav,“ rääkis Kutsar. Epidemioloogi sõnul ongi seniseks probleemiks olnud see, et kolmes Lääne-Aafrika riigis, kus haigus kõige enam levib, on nende reeglite vastu seni eksitud.

Küsimusega, kas Eesti tervishoiuvõrk ebola ravimise ja epideemia kontrollimisega hakkama saaks, Kutsari sõnul alles tegeletakse. „Meil ei ole veel selget pilti, kuivõrd hästi Eesti tervishoiuvõrk – st eeskätt haiglad – suudavad eriti ohtlikke nakkushaigeid isoleerida ja kui hästi nad suudavad neid ravida. Selle küsimusega me veel tegeleme,“ kinnitas epidemioloog.