EOK: oleme kindlad, et seksuaalse väärkohtlemise probleem on olemas. Suhtume sellesse väga tõsiselt
Tänase EPLi avalugu räägib seksuaalsest ahistamisest spordis. Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles sõnab, et probleem, mida maailma spordiliikumine näeb, on tegelikult palju laiem – seksuaalse väärkohtlemise kõrval igasugune füüsiline ja psühholoogiline väärkohtlemine.
„Samuti ei tohi unustada, et väärkohtlemise osaliseks võivad langeda ka täiskasvanud sportlased, kes vajavad samuti kaitset ja tuge. Meie ja kõigi teiste spordiorganisatsioonide eesmärk ja vastutus on tagada kõigi sportlaste turvalisus,“ rääkis Sukles.
EOKsse pole seni Suklese sõnul ühegi ahistamise ega väärkohtlemise juhtumiga veel pöördutud. „Aga see ei tähenda, et meie hinnangul probleem puuduks. Vastupidi, oleme kindlad, et probleem on olemas ning suhtume sellesse väga tõsiselt,“ sõnas Sukles. „Igale inimesele on turvaline keskkond vajalik, seda enam lapsele ja noorele. On ääretult tähtis, et treener, kellel on noore inimese kujunemises ülioluline roll, oleks usaldusväärne, turvaline ja tervikuna hea eeskuju. Kindlasti on autoritaarne, manipuleeriv, ahistav, mõnitav ning muidu ebaväärika käitumisega treener üks hullemaid võimalusi, mis noore inimese elu- ja sporditeel saaks juhtuda.“
Klubides ja alaliitudes tuleb Suklese sõnul märgata käitumismustreid, mis on tavapärasest erinevad ja häirivad. Samasugust märkamist ja kuulamist eeldame ka kodudes, kui noore inimese meeleolud ja käitumine muutuvad. Kui treener käitub ükskõik kuidas vääritult või ahistavalt, ei ole tal kindlasti kohta ei spordisüsteemis ega ka laiemalt noortega töötades.
„Kuriteo korda saatnud treenerid kaotavad treenerikutse. Muidugi paneme ka kõigile lapsevanematele südamele, et enne laste treeningutele registreerimist vaadata järgi treenerite registrist, kas treeneril on kutse ja treenerina tegutsemise õigus ning milline on treeneri kvalifikatsioon ehk haridus ja oskused,“ leidis Sukles.
EOK on alustanud rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide ja Kultuuriministeeriumiga koostöös ennetusprogrammide ja tugiprogrammide väljatöötamist. Samuti oleme loomas sihtasutust, mis pühendub erinevate probleemide vastu võitlemisele spordis, sealhulgas ka väärkohtlemine ja ahistamine. Seega on tööle tulemas inimesed, kes tegelevad konkreetselt just spordivaldkonna väärkohtlemise vastase ennetuse ja tugitööga.
„Tuleb endale aru anda, et väärkohtlemine ei ole probleem, mida saaks lahendada kampaaniakorras. Siin on vaja väga teadlikke ja läbimõeldud lahendusi, kuulata eksperte, kes tunnevad spordivaldkonda ning väärkohtlemise problemaatikat spordis, ning teha sisulist ja järjepidevat tööd. Võtmesõnaks on usaldus ja koostöö – koostöö spordiorganisatsioonidega, koostöö sportlastega, koostöö treenerite ja teiste sporditöötajatega, koostöö ekspertide ja õigusorganitega,“ rääkis Sukles.
Suklese sõnul on spordi jaoks on suur kitsaskoht olnud see, et meie süsteemidel ei ole veel karistusregistriga andmete automaatse vahetamise õigust. Kaalumisel on andmevahetuse loomine karistusregistriga, et välistada tulevikus olukordi, kus alaliidud omistavad treeneri kutse isikule, kellele seda tegelikult anda ei tohiks.
