Üheskoos püütakse leida vastus küsimusele, kuhu kaovad pildilt kõrgharitud naiste hordid, kui juttu tuleb headest palganumbritest ja juhtivatest töökohtadest.

Konverentsi "Suhkrust ja jahust ja maasikavahust Eesti haridus" korraldab Tartu Ülikooli raamatukogus Miina Härma 150. sünniaastapäeva puhul Eesti Naisüliõpilaste Selts.

"Meie eest hoolitsevad emad kodudes, meid kasvatavad naised lasteaedades, meid õpetavad naised koolides - suur osa Eesti haridussüsteemist on Eesti naiste nägu ja nende õlgadel," sõnas Eesti Naisüliõpilaste Seltsi juhataja Maris Nuhkat.

"Tüdrukud on koolisüsteemis valdavalt edukamad kui poisid, koolist väljalangejate ning klassi kordamajäänute seas on poisse kaks korda rohkem kui tüdrukuid," rääkis Nuhkat. Need arvud peegelduvad tema sõnul ka tudengite soolises jaotumuses: ligi 70 prostenti ülikoolide lõpetanutest on naised. "Ometi ei kajastu need arvud ei kõrgemate töökohtade jaotuses ega palganumbrites," nentis ta.

Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlase Miina Härma 150. sünniaastapäeva puhul korraldatav konverents on jätk hiljuti toimunud esseekonkursile “Milleks kõrgharidus?”, kuhu laekus 82 esseed 9. – 12. klassi õpilastelt üle kogu Eesti.

Tänapäeval puuduvad küll sajanditagused tõkked naiste haridusteel, kuid Eesti haridusmaastikul on esile kerkinud uued lahendamist vajavad murekohad. "Konverentsiga soovime selts need soolise ebavõrdsusega seotud keerdküsimused arutluse alla tuua ning üheskoos lahendusi otsida," ütles Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige Ingi Mihkelsoo.

Konverentsil esinevad Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased Triin Kurrikoff, Kairi Talves, Ave Roots, Gertrud Kasemaa, Kristi Kõiv, Olev Must, Endla Lõhkivi ja Mare Ainsaar, sotsioloog Juhan Kivirähk ning Jüri Gümnaasiumi õpetaja Triin Toomesaar. Konverentsi modereerib Tartu Ülikooli kirjandusteoreetik Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlane Leena Kurvet-Käosaar. Miina Härma loomingut esitab Tartu Üliõpilassegakoor.