ENSV kunagine liider Bruno Saul: Putin on Venemaale hea president, meilgi pole karta midagi

Omal ajal Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga põgusalt kokku puutunud kunagine ENSV valitsusjuht Bruno Saul ütleb, et nüüdisaja Venemaad peavad ohtlikuks ainult nõrganärvilised.

Saul ja Putin sattusid kokku Saksamaal – Putin oli Dresdenis kohalik luureresident ja Saul Nõukogude liidu kaubandusesindaja. Kui Putin luuramisest loobus, vajas ta kiiresti uut töökohta, mille leidmisel Saul omajagu kaasa aitas. Tihedamat suhet meeste vahele siiski ei jäänud, ent praegu hindab Bruno Saul Putinit, keda siinkandis üldjoontes ohtlikuks autokraadiks peetakse, presidendina päris kõrgelt, selgub värskes LP-s ilmunud usutlusest ajakirjanik Raul Rannele.

„Usun, et on Venemaale siiski õige president. Igasugune teine, ma kardan, oleks viinud Venemaa taas määramatusse seisukorda. Ja siis poleks kunagi teadnud arvata, mis sealt järgmiseks võib tulla. Praegu olen siiski kindel, et midagi väga ootamatut ei saa juhtuda,“ vastab Saul küsimusele, kuidas endisest KGB-lasest president tundub.

Kas Saulile ei tundu sugugi, et Putini juhitud Venemaa teeb liigutusi, mis peaks meid siin närviliseks muutma? Selgub, et mitte: „Arvan, et seda närvilisust võivad tunda kas nõrganärvilised või need, kes on selleks kuidagi kallutatud. Mina isiklikult ei näe Venemaalt siiapoole mingit ohtu. Mu teada on seda ametlikult tunnistanud ka NATO. Pealegi ma usun, et varem või hiljem leitakse Putiniga mingi mõistlik kontakt.“
Saulil jätkub kriitikat ka president Kersti Kaljulaiu kohta: „Ta on väga filosoofilise ja filoloogilise mõtlemisega – tema sõnavõtud on hästi kuulatavad –, aga minu meelest ei ole selle taga tegusat sisu. Lennart Meril oli. Kui vaja, ütles ka seda, et lennujaamas tuleb WC-d kord teha. Nojah, võib-olla tema langes jälle liiga detailidesse. Samas loosung „Plats puhtaks”, mille eestkõnelejaks ta oli, tegi mu meelest riigile ikkagi karuteene. Nii lükati kõrvale paljud võimekad inimesed, kes oleksid võinud väga edukalt töötada ka uues süsteemis. Ja (Lennart Meri – toim) viga oli ka see, et privatiseerimise etteotsa sattus Liia Hänni – astrofüüsik, kes paraku majandusest ei teadnud tuhkagi. Erastamisega muudkui lammutati, lammutati, lammutati majandust, mida seni oli aastaid ehitatud. Parseldati maha kõik, mida parseldada andis.“

Täispikka usutlust Bruno Sauliga saab lugeda siit.