Euroopa Liidu keskmisele tasemele järeljõudmine võtab optimistide arvates 15 aastat, pessimistide arvates 30, märgib professor intervjuus Postimehele.

„Tõde jääb ilmselt sinna kuskile vahele,” tõdeb Eamets. „Mitmeid kordi ei ole võimalik palkasid suurendada, sest see eeldaks eelarve põhimõttelist ümberjagamist. Et Eesti on läinud liberaalse majanduse teed ning avaliku sektori osakaal pigem väheneb või jääb stabiilseks kui kasvab, siis ei saa ka eelarve võimalustega palju mängida, sest raha on lihtsalt vähe.”

Eametsa sõnul on Eesti traagika selles, et mitmed Lääne mõistes respekteeritud ametid, näiteks arstid ja õpetajad, saavad võrreldes arenenud riikidega suhteliselt madalamat palka.

„Osaliselt tuleneb see ajaloolisest taustast, sest plaanimajanduse tingimustes sai osa arstidest muid tasusid, mis ei kajastunud nende palganumbrites. Ühiskonna suhtumist näitab erameditsiin, kus sissetulekud on normaalsed ja arstile ollakse valmis maksma.”

Kommenteerides avaliku sektori palkade taset, märgib Eamets: „Üldistatult saab öelda, et me jaksame oma avaliku sektori töötajatele maksta niipalju, kui rikas on meie riik. Praegu oleme Euroopa mõistes veel suhteliselt vaesed.”