Tarto kinnitas, et tal on andmeid naistepäeval punase terrori kasutamise kohta.

Keskerakonna fraktsiooni liikme Mihhail Stalnuhhini sõnul pole välistatud, et aasta 365 päevast on mõnel päeval kellegi suhtes terrorit rakendatud. Stalnuhhini sõnul on raske leida riiklikest tähtpäevadest päeva, mille puhul saab sajaprotsendiliselt kinnitada, et sel päeval pole terrorit olnud.

Isamaaliidu fraktsiooni aseesimehe Sirje Endre sõnul ei soovi naised naistepäeva riiklikku tähistamist. Endre väitel läheb naistepäeva tähistamine ka põhiseadusega vastuollu.

Riigikogu katkestas täna Keskerakonna fraktsiooni liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani ning Rahvaliitu esindavate Jaanus Männiku ja Arvo Sirendi algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu, mille järgi saaks 8. märts rahvusvahelise naistepäevana riiklikuks tähtpäevaks.

Eelnõu algatajad pidasid ülioluliseks naistepäeva riikliku tähtpäevana sätestamist. Samuti peeti tähtsaks päeva inimlikku ja emotsionaalset tähendust.

ÜRO hakkas 1975. aastal rahvusvahelise naisteaasta raames tähistama 8. märtsi rahvusvahelise naistepäevana. Kaks aastat hiljem, 1977. aasta detsembris, võttis peaassamblee vastu resolutsiooni, milles kuulutati välja ÜRO naiste õiguste ja rahvusvahelise rahu päev, mida pühitsetakse iga liikmesriigi poolt valitud kuupäeval.