"Eks aeg näitab, mis edasi saab. Nemad (Priit Toobal, Lauri Laasi, Urbo Vaarmann - K.A) on kogu aeg rõhutanud, et nad pole süüdi. Kõrvalseisjatel, nagu minul, on raske öelda, kuid asi on keerulisem kui lihtsalt mustvalged ütlemised," tõdes Eesmaa.

Eesmaa ütles, et kui inimene ei ole süüdi ja teda süüdistatakse, on see mõistagi äärmiselt ebameeldiv. "Kuid me elame õigusriigis ja meil tuleb nende reeglitega arvestada, kuna otsus on ju tulnud riigikohtust," nentis ta.

Eesmaa rõhutas, et temal pole põhjust oma kolleegides kahelda.

Mis hakkaks Keskerakonna fraktsioonis toimuma siis, kui need kolm süüdi mõistetaks? "No seda räägime kahtlemata siis, kui asi on juba nii kaugele jõudnud," ütles Eesmaa. Ta lisas, et puutumatuse küsimuse uuesti riigikogu ette toomine ei tähenda seda, et võimalikele süüasjadele lähiajal punkt pannakse, sest puutumatuse äravõtmisel alustatakse alles kohtumenetlusi.

Süüdistuse esitamisele samm lähemal

Riigiprokuratuur soovib esitada riigikogu liikmetele Toobalile ja Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises karistusseadustiku paragrahvide järgi selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevad e-kirjad.

Lisaks soovib prokuratuur esitada ka süüdistuse Priit Toobalile dokumendi võltsimises karistusseadustiku pararahvi 344 lg 1 järgi selles, et ta võltsis viite Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad tegelikkuses mitteasetleidnud sularahaannetusi kokku summas 11 030,28 eurot.

Hiljuti riigikogusse asendusliikmena pääsenud Urbo Vaarmann sai aga juba eelmisel suvel süüdistuse PRIA-lt hiigeltoetuse väljapetmises ning ametnikule pistise andmises.

Seni on igasuguste menetluste alustamist või jätkamist takistanud eelmainitud kolme keskerakondlase saadikupuutumatus. Selle äravõtmiseks peab peaprokurör esitama taotluse õiguskantslerile, kes peab omakorda esitama taotluse riigikogule, et puutumatuse äravõtmine hääletusele pandaks. Õiguskantsler Indrek Tederi arvates ei olnud tema selline pädevus põhiseadusega kooskõlas, mistõttu oodati riigikohtu hinnangut. Õiguskantlser peaks prokuröri taotlusel hindama näiteks seda, kas süüdistus võib olla poliitiliselt motiveeritud.

Riigikohus leidis täna, et õiguskantsleri pädevus sellist taotlust esitada on põhiseadusega kooskõlas.

Urbo Vaarmanni kaasuse osas leiti, et põhiseaduse järgi on õiguskantsleri ettepanekut ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekut vaja üksnes riigikogu liikmele süüdistusakti koostamisel või temaga kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimiseks. Juhul kui isikust saab riigikogu liige pärast süüdistuse esitamist, on õiguskantsleri ja riigikogu heakskiit vajalik kriminaalmenetluse jätkamiseks.