Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aasta keskmine töötus 12 protsenti ja 2012. aasta teises kvartalis 10,2 protsenti.

"Kahekohaline töötuse määra protsent ütleb esmalt, et võõrtööjõudu meil vaja pole," kirjutas Eesmaa. Samas tuletab ta meelde juulis konjunktuuriinstituudi avaldatud uuringutulemust, millest selgus, et kolmandiku ehitus- ja tööstusettevõtete juhtide arvates on Eestis kvalifitseeritud tööjõu puudus.

"Eesti on Euroopa Liidu liige ning ühtsest majandusruumist tingitult oleme ka liidu sisese vaba tööjõu liikumise osalised," märkis ta.

Kõrged hinnad ja madalad palgad ei peibuta praegu

Võttes aluseks Eurostati tabeli, mis võrdles 2011. aasta hinnatasemeid 2010. aasta sissetulekutega, oleme palgatasemelt selgelt Euroopa Liidu viimaste seas – Eestis on palk 35 protsenti Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Hinnatõusudega oleme aga selgelt Euroopa Liidus esirinnas.

"Seega on Eesti hindade-palga vahekord selline, mis ei peibuta võõrtöölisi siia jääma," tõdes Eesmaa. "Pigem võib Eesti olla vahepeatuseks, liikumaks edasi näiteks Soome ja Rootsi."

Eesmaa sõnul peame Eesti elatustaseme paranedes ning Euroopa Liidu laienedes paratamatult arvestama, et tekib olukord, kus Eesti muutub teiste riikide kodanikele ihaldusväärseks sihtkohaks.

"Kui lisada siia veel negatiivne rahvastiku juurdekasvu prognoos, siis jääb ka Eestis töötegijaid üha vähemaks ning pensionäride osakaal kasvab," rõhutas Eesmaa.

Rääkides kvalifitseeritud tööjõust, ütles ta, et riik peab tegema oluliselt rohkem koostööd ettevõtetega, panustades omalt poolt näiteks kutsekooli õpilaste praktikavõimaluste loomisse.

"Ühtlasi on vajalikud tööjõu uuringud ja teavitus – andmaks märku, millise tööjõu vajadus on ning kuhu peaksid noored püüdlema," loetles Eesmaa meetmeid.

Lõhe rikaste ja vaeste vahel

Eesmaa hinnangul on hetkel teravaim probleem see, et valitsus peaks mõtlema ja võtma suuna, kus üritatakse inimeste elukvaliteeti tõsta ning vähendada lõhet rikaste ja vaeste vahel.

"Peame eeskuju võtma Põhjamaadest ning pakkuma tugevamat ja toekamat riiki," on Eesmaa veendunud. "Riik peab vajadusel otsustavalt sekkuma majandusse ning seda kas hoogustama või jahutama. Väga palju on võimalik muuta maksupoliitika abil. Elukvaliteedi kasvamisel väheneks ka eelkõige noorte väljavool Eestist."