Enesetappude trend on Eestis viimasel kümnel aastal olnud langev
Enesetappude arv Eestis 100 000 inimese kohta vähenes kümne aasta võrdluses 27,5-lt 16,5-ni, selgus statistikaameti väljaandest "Säästva arengu näitajad".
2010. aastal sooritas enesetapu 181 meest ja 40 naist.
Eesti on oma kõrge enesetapukordajaga Euroopa Liidu riikide pingereas esimese viie-kuue hulgas. Kuigi enesetappude suhtarvu vähenemine on Eestis olnud kiirem kui teistes EL-i riikides, ületas Eesti näitaja 2008. aastal liidu keskmist näitajat - 10,1 - üle 1,5 korra.
2008. aastal oli kõige kõrgema enesetappude suhtarvuga riik Euroopa Liidus Leedu - 30,7. Kõige vähem enesetappe 100 000 elaniku kohta oli Kreekas - 2,8.
Mõjutab töötus
Hüppeliselt kasvas enesetappude arv vaid 2009. aastal, kui enesetapu tegi 269 inimest, neist 220 meest ja 49 naist. Selle üheks põhjuseks võib pidada töötust, mis on väga suur enesetapu riski allikas. 2009. aastal töötute arv peaaegu kolmekordistus.
Eestis on meeste ja naiste enesetapukordajad väga erinevad – 2009. aastal oli see vahe peaaegu viiekordne. Vanuserühmiti on enesetappude suhtarv suurenenud pensioniealiste meeste seas, vanuses vähemalt 75 aastat ja vanuserühmas 55–59 aastat.
2010. aastal enesetappude arv vähenes ja selle üks põhjuseid võib olla paranenud teadlikkus depressioonist ja selle ravist.
