„Eesti on õigusriik. See tähendab muu hulgas, et kuritegude eest karistust mõista saab üksnes kohus, et kriminaalmenetluses on inimestel teatavad garantiid, sealhulgas süütuse presumptsioon ja õigus kaitsele, ning et abinõud, mida õiguskaitseorganid kuritegude uurimiseks tohivad kasutada, on seadustega kindlaks määratud,“ ütles Ergma Delfile.

Ergma ei usu, et Eesti rahvas tahaks elada teistsuguses riigis. „Minu arvates ei tohi me õigusriikliku kriminaalmenetluse põhimõtet seada kahtluse alla pelgalt soovist jõuda ühes või teises kriminaalasjas teatava kindla lõpplahendini. „See kohe kindlasti ei ole tee, mida mööda Eesti riik minu arvates liikuma peaks,“ ütles Ergma.

Spiiker Ene Ergma andis Delfi toimetuse palvel kommentaari seoses õiguskantsleri otsusega tagastada riigiprokuratuurile riigikogu liikmetelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse võtmise taotlused ning seoses eilse riigiprokuratuuri otsusega lõpetada kriminaalasi, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.

Küsimusele, kas riigikogu esimehe südametunnistus ei piina, et sellised varjatud rahastamised loetakse kõik juriidiliselt korrektseteks, vastas Ergma, et juba küsimuses sisaldub eeldus, justkui oleks varjatud rahastamine tõendamist leidnud. „Niipalju kui mina riigiprokuratuuri eilsest määrusest aru saan, ei ole prokuratuuril piisavalt tõendeid, et minna uuritud asjaga edasi,“ vastas ta.

Tahtest puudu ei tule

Delfi palus Ergmal kommenteerida ka eile juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa jutust kõlanud väidet, nagu puuduks riigikogus tahe, et poliitikute suhtes alustatud kahtlustused lõpuni uuritakse. „Selle väitega ei ole ma kohe kindlasti nõus,“ vastas Ergma.

Tema sõnul on riigikogu osutanud prokuratuurile kaasabi niipalju kui see riigikogule ja selle liikmetele põhiseadusega antud ja parlamendi toimimist toetavate garantiide raames on olnud võimalik.

„Prokuratuuril on olnud vaba juurdepääs kõigile menetlusdokumentidele, riigikogu kantselei ametnik andis kriminaalasja menetlemise raames ütlusi,“ loetles Ergma.

Toobali ja Laasi üle ei otsustanud riigikogu

Riigikogu liikmete saadikupuutumatuse kohta ütles Ergma, et põhiseaduse kohaselt on riigikogu liige puutumatu ning teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Ergma juhtis tähelepanu, et õiguskantsler ei esitanud riigikogule ettepanekut anda nõusolek Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt riigikogu liikmete kriminaalvastutusele võtmiseks, vaid tagastas riigiprokuratuuri taotluse 8. oktoobril.

Õiguskantsler põhjendas oma otsust sellega, et läbiotsimistega ilma riigikogu nõusolekuta on kriminaalasjas kahtlustatavate riigikogu liikmete Priit Toobali ja Lauri Laasi saadikupuutumatust põhiseadusvastaselt rikutud.

„Seega ei ole riigikogul olnud võimalik otsustada, kas anda nõusolek nimetatud parlamendiliikmetelt saadikupuutumatus ära võtta või mitte,“ märkis Ergma. Ta lisas, et seni ei ole riigikogu ühelgi juhul keeldunud oma vastavast nõusolekust.

Alates 1996. aastast on õiguskantsler teinud riigikogule ettepaneku anda nõusolek riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks seitsmel korral, täpsustas Ergma.

Uurimine on õiguskaitseorganite ülesanne

Riigikogu esimehe ja Eesti Vabariigi kodanikuna leiab Ergma, et kui on toimunud õigusrikkumine, peab selle toimepanija saama seaduses ettenähtud karistuse.

„Õigusrikkumiste uurimine on õiguskaitseorganite ülesanne ja minul seadusandliku võimu esindajana on keeruline kommenteerida ühe või teise asja lõpptulemuse tinginud asjaolusid,“ ütles Ergma.

Riigikogu esimehena kinnitas ta, et riigikogu menetleb igapäevaselt initsiatiive, mille eesmärk on õiguskorra arendamine kaasaja nõuetele vastavaks, sh karistus- ja menetlusseaduste täiustamine. „See on riigi parlamendi kohustus,“ märkis spiiker.