„Ka täna on kõigil võimalik seadusloomes kaasa rääkida,“ ütles Ergma Delfile. „Ootame ja vaatame, kuhu rahvakogu mõte areneb, hinnanguid on vara anda.“
Ergma ei näe rahvakogus konkurenti riigikogule, mis kuidagi devalveeriks riigikogu tähtsust. Kodanikualgatus on tema sõnul tore, kui selle taga on reaalsed teod. Üheks parimaks näiteks on tema sõnul „Teeme ära!“ kampaania.
Konkreetsete rahvakogu ettepanekute analüüsiga ei ole Ergma enda sõnul veel tegelenud ja ta eeldab, et rahvakogu teeb esmalt ise omapoolse analüüsi.
Rahvakogule saab ettepanekuid teha ning neid kommenteerida ja hinnata 31. jaanuarini. Veebruaris korraldatakse keskkond ümber ning kõigil huvilistel avaneb võimalus tutvuda alateemade kaupa enimesitatud ettepanekute „kimpudega“ ning nendele lisatud mõjuanalüüsiga.
Rahvakogu algatusrühm peab vajalikuks kutsuda märtsis kokku esindusliku valimiga rahvakoosolek veebikeskkonda laekunud ideede arutamiseks.
Rahvakogu tööd koordineeriva Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel on varem öelnud, et sotsioloogiliselt tõsiseltvõetava tulemuse saavutamiseks tuleb üheks päevaks ühte ruumi kokku saada 500 kuni 1000 inimest, keda eelnevalt viiakse senise tööga kurssi. Valimisse kuuluvad kõik Eesti hääleõiguslikud kodanikud.
