"Mitte keegi, ka meie põhiseaduse loojad ei osanud unistada, et Eesti ühineb Euroopa Liiduga ja selle tõttu tuleb põhiseadust täiendada," kõneles Ergma ja lisas, et 2012. aastal oleme silmitsi kriisiga, mis nõuab võib-olla ka põhiseaduse muutmist.

Ta esitas küsimuse, kas põhiseadus kajastab adekvaatselt praegust olukorda Euroopas.

Ergma viitas oma kõnes ka valitsusliikme parlamenti alavääristavale seisukohavõtule. Sellega ei tahtnud ta enda sõnul öelda, et parlamenti ei tohi kritiseerida. "Kriitikaks on parlament lihtne sihtmärk," ütles Ergma. "Parlament koosneb inimestest, kes, nagu kõik teisedki, võivad eksida. Iga saadiku eksimus jätab aga varju kogu riigikogule."

Ergma möönis, et kellelegi meist ei ole meelepärane võlakriis, kuid küsis samas, kas Eesti vaatab Euroopa Liidus olemist kui finantstehingut. "Kas tõesti ühines Eesti Euroopa Liiduga ainult sellepärast, et sealt jagatakse abi?" küsis ta.

"Eesti on jätkuvalt nende riikide poolel, kes saavad rohkem kui annavad," meenutas Ergma ja lisas, et nii jääb see ka järgmisel finantsperioodil.